Tai – eksootika väsinud eurooplase jaoks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisest ebamaisest ilust lahutab eestimaalast 11-tunnine lennureis kaunile Taimaale.
Sellisest ebamaisest ilust lahutab eestimaalast 11-tunnine lennureis kaunile Taimaale. Foto: Ksenia Repson

Eesti turisti jaoks on Tais kõik tore. Esiteks mäed. Meie, kes me oleme harjunud lausiku Eesti maastikuga, ahhetame iga püstloodis kalju, iga mäe peale, millest paljud on kroonitud budistlike templitega.


Rabavalt kaunid on ka saared, mille poolest Krabi provints on kuulus – nii asustatud Phi Phi Don kui ka selle asustamata vend Phi Phi Le. Samuti sajad teised, mis peidavad oma rüpes maalilisi koopaid ja laguune koos meritähtede kolooniate, mikroskoopiliste krabide ning mangroovipuudega, mis igasuguse loogika vastaselt on oma juured vee kohal laiali sirutanud.

Teiseks meri. Pärast Läänemerd ja ükskõik millist Euroopa merd võidab türkiissinine-smaragdroheline Andamani meri konkursiväliselt esikoha kõigis kategooriates. Siin on puhas, soe, paraja soolsusega vesi, kus on kerge ujuda, sukelduda ja snorgeldada. Et sellest välja ronida, tuleb end tublisti tagant sundida.

Kolmandaks Tai köök, mida õigustatult peetakse üheks suurepärasemaks maailmas. Troopilises kliimas on see ainus õige valik. Sõna «sööma» tähendab tai keeles «riisi sööma». Kui Eestis pole riis kaugeltki põhitoidus, siis Tais on riis üle kõige. Pluss igal pool karri.

Turisti menüüs peavad tingimata olema maailma parimad Tai ananassid, värske kookospiim, mangod ja kõigi puuviljade kuningas durian. Aga ka mereelukad barrakuudad, tiiger­krevetid, sinikrabid ja homaarid. Kõike seda süüa on täiesti ohutu, isegi kui osta tänavakauplejalt poolteise euro eest kana- või rupskišašlõkki, on peaaegu võimatu kõhuhäda saada.

Meelelahutuste meri

Ao Nangis kaupleb pelmeenide ja boršiga ainus vene toitlustusasutus, mida nimetatakse «Meie Venemaa». Siiski ei riku kuurordi vaikust ja rahu purjus venelaste «ruulimine», nagu neid ühes telešõus parodeeriti.

Minu arust on kõige parem see, et Ao Nang erineb venemaalaste seas tublisti enam populaarsetest seksiturismi pealinnast Pattayast ja Phuketi saarest. Ao Nangi valivad puhkekohaks enamasti skandinaavlased, hiinlased, jaapanlased, ameeriklased ja hindud.

See paik on loodud eelkõige lõõgastumiseks, kusjuures sellisel määral, et võib ajataju täielikult kaotada. Ja see korvab need 11 tundi lennukis, mis kuluvad selleks, et Tallinna jõuda.

Kui väsinud töötaja lesib päeva-paar basseini ääres või rannas, tekib tal vältimatult kultuurihuvi ja soov saada uusi muljeid. Isegi vaikses Krabi provintsis leidub turistile väga mitmekesist tegevust.

Ao Nangis on kaks avalikku supelranda – Hat Noppharat Thara ja Hat Ao Nang, mõlemad küll mitte eriti puhtad –, kuid otse nurga taga on kütkestav Hat Rai Le plaaž, kuhu, tõsi küll, võib pääseda üksnes paadiga.

Läheduses asuvad ka Tham Phra Poda ja Ko Kai, kus tänu võimsale tõusule ja mõõnale tuleb päevavalgele liivaluide, mis kolme saart ühendab, seda mööda võib astuda jalgsi. Kõige sagedamini külastavad turistid Krabis paika, mida nimetatakse Wat Tham Sua, Tiigrikoopa tempel, milleni viib 1237 trepiastet.

Suurepärased tegevused on rafting ja sõit kajakkidel, siiski tuleb tähele panna, et vees võib kohata mitte kõige meeldivamaid elukaid – suuri varaane ja isegi krokodille. Veelgi pöörasemad on kaljuronimine ja purjelauasõit.

Veel võib ära käia ahvide koolis, viibida Tai poksi õhtul, sõita elevantidega, käia vaatamas Khlong Thomi kuumaveeallikaid, Bokkhorani rahvusparki, Tham Lod ja Tham Phi Hua To koopaid ning Su San Hoi tuntud merikarpide kalmistut, mille vanuseks arvatakse 75 miljonit aastat. Koobastes on säilinud muistsete asukate kaljujoonistused, kusjuures mõned neist viivad mõtted oma ebamaisele päritolule.

Elegantne massaaž

Suvitaja igapäevarutiini peab kindlasti kuuluma lõõgastav massaaž. Ao Nangi kuurordis on ilusalongides teenused väga kättesaadavad. Soovid massaaži – saad selle otsekohe, ilma igasuguse järjekorrata ja meie jaoks lausa naeruväärse hinnaga.

Tund põhjalikku õlimassaaži või Tai massaaži maksab 6–7,5 eurot. Jalamassaaž koos närvipunktide stimuleerimisega maksab veel vähem – viis eurot. Siiski on massööri valimine alati omamoodi loterii.

Üks turisti meelelahutus on ka ostlemine, aga Ao Nangis see eriti ei vaimusta, kuigi kauplemisel tuleb igal juhul ägedalt tingida, alandades hinda vähemalt kaks korda. Tai kuurortidest tuuakse kaasa naljakaid jalgpallisärke, elevandikujukesi, helmeid ja vääriskive.

Ent ausalt öeldes on parimad meened päevitus, massaažidest ja ujumisest sirgunud selg ning tuhanded fotod maalilisest maastikust, eksootilistest loomadest ja taimedest, mis jäävad kauaks seda kaunist maad meenutama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles