Sisuturundus
Reisile mitme perega – hea või halb mõte?
Suurema seltskonnaga reisides peab arvestama sellega, et igal reisilisel on oma huvid, eelistused ja soovid ning nende ühildamine reisiplaanidega võib olla paras peamurdmine. Kõik on kraadi võrra keerulisemgi, kui valemisse lisanduvad lapsed. Või kas ikka on? Äkki saab mitme perega reisides hoopis vingema reisikogemuse?
Kommunikatsioon on A ja O
Kambakesi reisimisel on mitmeid eeliseid. Oma perega reisides võib vajalikuks osutuda tarbimislaen, ent jagades reisikulud suurema seltskonna peale, saab ka ilma hakkama. Enne aga, kui kuskile minema hakata, tuleb plaani pidada. Hoolikas planeerimine on mitme perega reisimise õnnestumise nurgakiviks.
Küsimused, millele võiks vastused leida:
Millised on ootused puhkusele?
Kas soovite puhata ühes kohas või ringi liikuda?
Millised vaatamisväärsusi tahate kindlasti külastada ja millised tunduvad aja raiskamisena?
Ideaalne reis tähendab, et saad reisil teha seda, mis sulle huvi pakub. Samas, sõpradega reisimine on ideaalseks ajaks, mil katsetada midagi uut – külastada vaatamisväärsusi, kuhu sa muidu ei jõuaks või astuda muuseumitesse, mis muidu vahele jätaksid.
Räägime rahast!
Nii nagu on vajalik planeerimine, on vajalik rahast rääkimine. Muidugi ei ole vaja end teise perekonna eelarve ja sissetulekutega täiesti kurssi viia, ent reisile mõeldes peab mingid aspektid siiski selgeks rääkima. See võib olla ebamugav, kuid on möödapääsmatu:
Kui palju soovite kulutada öömajale?
Kas plaanite süüa väljas, teha võimalikult palju ise süüa või mõni vahepealne lahendus?
Tasuta või piletiga vaatamisväärsused ning tegevused?
Tõenäoliselt tuleb hetki, kus on targem, et maksab üks inimene. Eriti välismaiste reiside puhul ei pruugi deebetkaart alati aktsepteeritud olla ehk oleks hea, kui rahakotis oleks ka krediitkaart. Kaardiga makstes on ka palju kergem järge pidada, kes kui palju kellele tagasi peab maksma. Sularahas tehtud ostud võiksid jääda ainult enda pere jaoks.
Lastega reisimise eripära
Lastega reisimine annab puhkusele hoopis uue mõõtme. Esimene ühine reis võiks olla lihtsam, lühem ning kodule lähemal. Selliselt saate ära katsetada, kas kõik toimib ning järgmisel korral on juba julgem kaugemale suunduda. Lapsed ei pea olema parimad sõbrad, et koos reisimine edukalt korraldada. Ent kui nad üksteist üldse ei tea, võib reisil kuluda väga palju aega üksteisega tutvumiseks.
Seega, kiire kohtumine ühisele reisile minevate perede vahel võib olla just see, mida vaja. Lisaks on see ka hea koht, kus alustada reisireeglite tutvustamist, eriti kui need erinevad laste tavapärastest reeglitest. Kui ühe pere lapsed võivad süüa-juua kõike, mis ette jääb, aga teistel on ranged piirangud, võib see tekitada lastevahelisi hõõrumisi ning segadust. Vanematel on võimalus omavahel kokku leppida, mis reegleid järgida ning see annab reisile kindlad raamid.
Koos ja omaette
Koos reisimine ei tähenda kindlasti seda, et peabki terve puhkuse olema kui sukk ja saabas. Tark mõte on planeerida omaette olemise aega. Vaid enda perega olemise aja saab lihtsalt leida, kui ööbida eraldi hotelliruumides, sõita eraldi autodega ning planeerida mõned hetked, kus ringi liigutakse, ainult oma pere seltsis. Pärast poolt päeva omaette olemist koos õhtustades ongi hea muljeid vahetada!
Kindlasti tasub ära kasutada ühte väga suurt mitme perega reisimise eelist – ei ole vaja otsida lapsehoidjat. Juba eelnevalt saab kokku leppida, et mõlema pere täiskasvanutel on üks õhtu omaette olemiseks, mil teine pere kannab hoolt kõikide laste eest. Ja järgmisel õhtul see vahetub.
Ning kõige tähtsam: leppige kokku, et olete paindlikud! Jätke varuaega ühest kohast teise minekuks ja olge valmis tegema lisapause, kui tundub, et just seda on lastel vaja. Üheskoos reisimine on kompromisside kunst, ent loodud mälestused on seda väärt.