Laevasõidul on tore buffet-einet nautida, avastada uusi kooslusi ja kalorite hulgale mitte mõelda. Postimehe reisiveeb läks merele ja testis Eckerö Line'i, Viking Line'i ja Tallinki kiirlaevadel Soome lahel pakutavat. Vein, õlu ja mittealkohoolsed joogid sisalduvad kõigi buffet-stiilis lõuna- ja õhtusöökide hindades ning erilist maitsekogemust pole neist enamasti oodata. Söök võib see-eest pakkuda meeldivaid elamusi.
Maitseelamused Tallinna ja Helsingi vahel
Vaata ka kolme laevakompanii Rootsi laudade hinnavõrdlust.
Eckerö Line'i pardal võluvad lambaliha ja pähklivaht
Eckerö Line'i Finlandia lõunase väljumisega Tallinnast Helsingisse sõites võib nautida erimenüüd «Talvised hõrgutised» (saadaval 28. märtsini). Nautijaid oli üsna palju, kuid siiski jagus ruumi piisavalt kõigile. Eelroogadena pakuti meeldivalt palju mereande (krevetid, kalamari, suitsulõhe-fenkoli salat, graavilõhe…) Neid sai valge veini kõrvale söödud mõnuga. Proovimata jäid erinevaid heeringaid ja räimed kadakamarjamarinaadis. Küll aga maitsesime ulukilihavahuga leivakesi, juurviljaterriini, peedi-kitsejuustuvahtu ning ürtidega marineeritud lambaliha – ja see liha oli tõepoolest imelise maitsega, eks jogurtikaste piparmündiga lisas ka nüansse.
Pearoogadest said meilt enim plusse küpsetatud kõrvits, gratineeritud juurviljad ja rostbiif suitsutatud küüslaugu kastmega. Lambalihahautist ja seenepastat sai proovitud imevähe, kuid maitsvad olid needki. Veiniasjatundjad me pole, aga neist, mida saab ise klaasi nõristada, sobis maitsemeelele punane veidi enam kui valge.
Magustoitudest pälvis poolehoiu pähkli-šokolaadivaht, mida võinuks sööma jäädagi… Kuigi ka mündiga maitsestatud tsitrusesalat karamelliste pähklitega oli heas mõttes üllatav kooslus, mida võiks kodus järele teha. Mustika-vaniljekreem tundus liiga tuttavlik, maitstes eeskätt kohupiima ja vahukoore järgi. Kuid tilluke amps iirisevahuga pohlakoogist (kaaseinestaja taldrikult) veenis sellegi headuses. Rohkem lihtsalt ei jaksanud midagi proovida. Juustulauaga jäigi tutvumata…
Eckerö Line lõuna- ja õhtusöögimenüü leiab siit.
Viking Line'i tugevuseks on metsaannid ja lai leivavalik
Tagasi Tallinna sõitsime Viking Line'i pardal. Õhtune buffet-ruum sai kohe laeva sisenedes lisapunkte inimeste suhtelise vähesuse eest (eks koroona-aastad on teinud oma töö ja rahvamassis ei tunne paljud end ilmselt enam iialgi päris pingevabalt…)
Menüü «Põhjamaade maitsed» proovimist alustasin mereandidest, enim üllatasid tsitruselistega keedetud pollak marineeritud sibula, murulaugumajoneesi ja tilliga ning ka vürtsiseguga hõõrutud tursk siiakalamarja-koore, rukola ja rukkileivaga tundus põnevalt hõrk. Krevetid leidsin kiiresti üles – aga kus on kalamari? Väikestes pitsikestes oli seda siiski serveeritud – nii punast, musta kui kollast, juures märge, et tegemist on merevetikast kaaviariga. Huvitav, mõtlesin, mida ma siis sinnasõidul sõin – kas tõesti ehtsat kaaviari võinuks teisel laeval võtta piiramata koguses, mõtlesin? Aga maitset võrdlema ei hakanudki. Selle asemel nautisin õhu käes kuivatatud maitsestatud sinki (tõesti suurepärane!) mädarõikakreemiga, küpsetatud vasikaliha ja röstitud metssea seljafileed kadakamarjakreemi ja kuuseokkaõliga. Imeline oli röstitud seente ja valge kapsa salat rukolaga – salatite valik oli üldse väga rikkalik ja mitmete põnevate kooslustega. Bœuf à la tartar austajad pole paraku mitte kõik.
Pearoogadest olid heas mõttes suurimad üllatajad kausikestes serveeritud tursafilee krevettide, tillikreemi ja pruunistatud võiga, pikalt hautatud hirveliha artišokipüree ja kartulikrõpsudega ning ahjukapsas sarapuupähklite ja tsitrusekastmega. Ka ürdiga küpsetatud juurviljad said plusspunkte.
Magusast üllatas enim šokolaadivaht pruunistatud või ja soolahelvestega – huvitav ja hõrk kooslus -, aga ka pohlamousse piparkoogipadjal ja juustukook. Silma jäi jäätiste ja erinevate magusate kastmete ning kommide rohkus, mis väikeste reisijate meele kindlasti rõõmsaks teeb. Leivavalik oli tore ja valge vein maitses hästi.
Väga raske on öelda, kumma laeva buffet suuremaid elamusi pakkus, kuid et Viking Line'i pardal sai suhelda ka ehedas eesti keeles, siis pisikese lisaplussi see kindlasti annab! Samuti oli meeldiv märgata delikatesside serveerimist nö minikoguses – sest tahad üht, teist ja kolmandat ju tõesti vaid maitsta ja alati on imelik olnud näha mõnele taldrikule järgi jäetud toidukuhje. Toitu ei pea raiskama, ammugi siis praegusel ajal.
Viking Line'i lõuna- ja õhtusöögimenüü leiab siit.
Tallinki menüüsse lisavad peenust rohekarbid
Tallinki kiirlaevade Delight Buffet' üheks tugevuseks on – vähemasti uusima MyStari pardal – saali liigendatus. Vaheseinad lisavad soovijaile privaatsust ning puudub hädavajadus istuda teiste sööjatega külg külje kõrval otsekui avaras koolisööklas. Menüü soojad toidud tunduvad üsna lihtsad – vorstitükid, lihapallid, kartul, juurviljad, searibid – ja seda muljet tugevdab toidu mitte just eriti pidulik presentatsioon ning ka koostisosade tagasihoidlik väljamängimine: söögikaarti põhjalikumalt uurides selgub, et need punased vorstikangid, millest lihtne üle vaadata, sisaldasid näiteks põnevalt põhjapõdraliha ja odratangu. Kahjuks ei avalda Tallink erinevalt konkurentidest oma buffet-menüüd veebis.
Üheks tugevuseks on Tallinkil külmlaud: leidub mitut sorti heeringat (nii rabarberite kui ka kadakamarjadega maitsestatut) ning kuigi lõhet on vaid graavitud kujul, kompenseerivad seda rohekarbid ning külluslik kausitäis koorimata krevette. Plussiks on keedetud kartulid tilliga – ülepea paistab Tallinki arvestavat rohkem Eesti sööjate eelistustega, sellal kui Viking Line ja Eckerö Line teevad kummardusi soomlaste ja rootslaste maitse- ja leivaeelistuste suunas.
Jäätisekausid näisid Tallinkil paljude varasemate jäise maiuse austajate üsna ära kaabitud ja väga külma jäätist sealt kulbikesega kätte saada oli pigem raske, kuid koogivalikus leidus põnevaid maitseavastusi – näiteks sidruni ning musta leedriga maitsestatud valge šokolaadi kook. Juustuvalik pole liiga peenutsev – sinihallitusjuustu juures võiks ju näiteks sildike öelda veel midagi tema päritolu kohta, tõsta väheste vahenditega kogemust kõrgemale kõhutäitmisest –, kuid küllap on see Tallinki teadlik otsus jätta kõrgemaklassilisem maitsetega mängimine à la carte restoranide kokkade ja klientide pärusmaaks. Sest kaks tundi läheb ju ruttu. Või isegi kaks ja pool – kui arvestada kokku aeg, mille klient laevas reaalselt veetma peab.