SINNA JA TAGASI ⟩ Tasuta asjad

Tallinki laevastiku uhkus Victoria I Saaremaa süvasadamas. Foto: Siim Metsmaa/Saarte Hääl

Ootasin hiljuti odavlennufirma Wizz lendu, mis jäi kõvasti hiljaks. Wizz on registreeritud ELis, täpsemalt Ungaris ja seetõttu kehtivad tallegi sajandi algul vastu võetud Brüsseli reeglid, mis sätestavad lennureisijatele kompenseerimise, kui lend hilineb, tühistatakse või on nii ülemüüdud, et kõik piletiomanikud ei mahu peale.

Rusikareegel on, et alla 1500-kilomeetrise lennu enam kui kahetunnilise hilinemise puhul tuleb pakkuda süüa ja juua. Kõik lennujaama töötajad pidid teadma, et see lend jääb hiljaks üle kahe tunni, sest Albaaniast Barcelonasse suunduma pidanud lennuk kihutas ettenähtud väljumisajal alles täie vaardiga Tiranast Bari poole, kust oli veel tükk aega üle Aadria mere tagasi sõita. Kuid lennujaamas reisijaile toitlustusvautšer anda on äärmiselt kallis. Oli huvitav vaadata, kuidas Wizz olukorraga hakkama saab.

Esmalt kupatati kõik reisijad esialgseks väljumisajaks väravasse, kus mõnda aega plinkis ka silt Boarding. Naiivselt moodustasid reisijad kohe ka saba, laskmata end segada faktist, et näha polnud ei lennukit ega töötajaid. Kui väljumisaeg oli juba möödunud, muutus Boarding kahtlaseks väiteks On Time ja alles siis hilinemise – esialgu küll vaid 1 tund ja 20 minutit – kinnituseks.

Uue väljumisaja eel moodustasid lihtsa­meelsed reisijad taas saba. Möödus veerand tundi ning ekraanile vupsas Wizz Airi väljumisaega veel poole tunni võrra tulevikku lükkav uus teade. Kui lend 2,5 tundi pärast ettenähtud aega õhku tõusis, jagas Wizz aga igale käeulatajale pudeli vett ja paki pähkleid. Need on Wizzi pardapoes niigi väga mõistliku hinnaga, mistõttu reaalne kulu ei saanud lennufirmale olla üle euro reisija kohta. Aga Brüsseli regulatsioonidele oli justkui allutud.