15 Colosseumi põnevat saladust

Turistid ümber Colosseumi Foto: Andrew Medichini/AP/Scanpix

Rooma Colosseumit tunti esialgu Flaviuste Amfiteatri nime all, sest selle ehitasid samanimelise dünastia keisrid. Veel tänase päevani hoiab see vaatamisväärsus oma nimel  rekordit, kui maailma suurim amfiteater.

Colosseum on Itaalia vaatamisväärsuste hulgas teisel kohal, jäädes alla vaid Vatikanile. Igal aastal külastab seda monumenti kuus miljonit turisti, vahendab Travel and Leisure. Aegade jooksul on amfiteater aga pidanud vastu panema mitmetele raskustele.

Viimasel ajal on tulnud jutuks, et Rooma plaanib rumalate turistide käitumise tõttu lausa seadust muuta, sest turistid ronivad ööpimeduses üle väravate ning sodivad monumendi seintele. Vaatamata sellele, et turistid pidevalt ümber Colosseumi tiirutavad, varjab see veel endiselt mõnd saladust, millest paljudel aimugi ei pruugi olla.  

Seinad olid vanasti erksat värvi

Colosseumi koridorid olid kunagi värvitud väga erksates toonides ning sealt võis leida ka imekauneid maalinguid punaste, helesiniste, roheliste ja mustade toonidega. Mõned arheoloogid usuvad, et ka monumendi välisseinad olid samuti täis maalitud. Kahjuks aga on värvitud pindadest säilinud vähem kui üks protsent. Samas on arheoloogid alustanud põhjaliku restaureerimisprojektiga, mille käigus soovitakse taastada ka seinamaalingus.

Graffiti oli traditsiooniks

Maalingud ei olnud aga ainsaks seinte dekoratsiooniks. Gladiaatorid ning nende austajad sodisid seintele ohtralt ka graffiteid.

Colosseumi kivisid leiab ka teistest ehitistest

Katoliiklik kirik kasutas mahajäetud Colosseumi kaevandusena. Nad võtsid sealt kivisid, et ehitada Rooma Peetri kirik, Lateraani basiilika ja Venezia väljak.

Titus täitis Colosseumi veega

Titus täitis Colosseumi põranda meetri jagu veega, et seal saaksid sõita ringi laevakesed ning etendada nii merelahingut.

Iga võitlus ei lõppenud surmaga

Kuigi filmidest võib näha, et iga võitlus lõppes gladiaatori surmaga, siis tegelikkuses oli variante veelgi. Mõnikord keeldusid gladiaatorid oma vastaseid tapma ja teistel juhtudel anti armu rahva lemmikutele.

Üks mees vastutas

Meest, kes kogu etenduse eest vastutas, tunti toimetaja nime all ning mõnikord võis see olla ka keiser ise. Ta istus kesksel kohal ja vaatas kogu etendust pealt ning lõpus oli tal võim otsustada, kas kaotaja sureb või elab.

Mängudel töötamine või isegi nende külastamine võis olla ohtlik

Keiser Claudius võis olla üsna tujukas ning kui ta ei olnud rahul sellega, kuidas etendus kulges või tehnika toimis võis ta saata mehhaanikud hoopis areenile. Kord ei olnud aga võtta piisavalt süüdi mõistetud kriminaale, mistõttu sundis Claudius tervel sektoril rahval areenile asuda ja üksteise vastu võidelda.

Tuhanded loomad said surma

Mitte ainult inimesed ei kannatanud selle kohutava saatuse küüsis Colosseumi seinte vahel. Roomlased korraldasid näitemänge, kus nad panid inimesed loomadega võitlema või sundisid loomadel omavahel kakelda. Colosseumi avatseremooniatel suri kokku 9000 looma. Eriti verine lahing toimus 169. aastal eKr, kus tapluses leidis lõpu 63 lõvi ja leopardi, 40 karu ja mitu elevanti.

Ka põrand peidab endas saladusi

Kui võiks arvata, et põrandaks oli vaid hunnik pehmet liiva, siis tegelikult oli seal suur labürint, kus hoiti kõiki loomi ja gladiaatoreid juba enne võitluse algust. See koosnes hulgalistest võlvkäikudest, tunnelitest ja koridoridest.

Sissepääs oli tasuta

Enamikele üritustele oli sissepääs tasuta. Keisrid üritasid rahva tasuta lõbustamisega hoida neid õnnelike ja rahulikena. Ühtlasi jagati võitluste ajal pealtvaatajatele ka tasuta süüa.

Kõiki ei koheldud võrdselt

Pealtvaatajad sisenesid amfiteatrisse läbi nummerdatud väravate. Väravatelt leiab numbreid ühest 76ni ning nendel olid nii marmorist kui ka rauast eraldused, et hoida erinevast klassist inimesi lahus.

Seal oli ka vari päikese eest

Selleks, et mõningaid külalisi tulikuuma päikese eest kaitsta, oli Colosseumis ka kokkupandav varikatus. Aeg-ajalt piserdati rahvas üle ka jahutava safrani lõhnalise uduga.

Seal oli kolm osa

Päevapikkused peod jagati kolme ossa: loomajahid, keskpäevamängud, kus hukati kurjategijaid ja põhiüritus, kus astusid üles gladiaatorid.

Rahvas sai tasuta asju

Selleks, et hoida inimeste huvi pidevalt üleval, jagati amfiteatris neile tasuta suupisteid ning vahel ka raha, õiguseid omada elamispindasid ja muus eluks vajalikku.