Ümberistumisega lennureisil varitseb oht kohvrist ilma jääda
14. juuli 2011, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennates ümberistumisega välismaale, tuleb plaanide tegemisel arvestada ka ajaga, mis kulub kohvri laadimiseks teisele lennukile. Vastasel juhul võib pagasist suure tõenäosusega ilma jääda.
Soome lennufirma Finnairi kliendihalduri Timo Vürmeri sõnul on igal lennujaamal miinimumaeg reisija pagasi ümbertõstmiseks ja kui lendude vahele sellist aega ei jää, ei tohigi ümberistumisega piletit müüa.
Inimesed, kes aga reisi ise planeerivad ja piletid eraldi ostavad, võivad ajanõuet eirates riskida sellega, et nende kohvrid jäävad ümberistumiskohta maha. Lisaks on riskiteguriteks lendude hilinemine ja muud ettearvamatud asjaolud, rääkis Vürmer.
Estonian Airi esindaja, projektijuht Triin Tammert tõi samuti olulisena välja minimaalse ümberistumisaja nõude. See on tema sõnul kehtestatud just selle arvestusega, et nii inimene kui ka pagas jõuaksid jätkulennule. Juhul, kui reisija konkreetse lennujaama tingimusi ei tea, soovitas Tammert jätta kahe lennu vahele vähemalt 1,5–2 tundi.
Lennud ühel piletil
Samas on ka selliseid lennujaamasid ja lende, mille puhul on minimaalne ümberistumisaeg oluliselt lühem. Näiteks Helsingi lennujaamas on see Euroopa lennu puhul 35 minutit, kauglendude puhul tund.
Tammert soovitas ümberistumisega reisi korral osta lend ühel piletil, sest eraldi piletite korral vastutab iga lennu osa eest konkreetselt seda lendu opereeriv lennufirma.
«Kui kõik lennud on ühel piletil, siis vastutab tõrke eest lennufirma, kelle süül jama tekkis, ja hoolitseb selle eest, et reisija saaks järgmise lennuga edasi lennata,» rääkis ta. «Kui lennud on eraldi piletitel, tuleb ennast ise aidata.»
Enamasti saab reisija pagasi mahajäämisest teada alles sihtkohas pagasilindi juures. Sellises olukorras tuleb esimese asjana pöörduda lennujaama pagasiteenindusse. Seal tuleb teha raport, et pagas ei saabunud, ja kirjutada lühidalt, milline kohver või kott täpsemalt välja nägi.
«Siis see pannakse rahvusvahelisse süsteemi üles, enamasti leitakse pagas üles pagasinumbri järgi ja saadetakse võimalikult kiiresti järgmise lennuga järele,» kirjeldas Vürmer asjade edasist käiku.
Kui aga sihtlennujaamast on planeeritud edasi sõita, näiteks rongiga, tuleb Vürmeri sõnul seda pärast pagasiteeninduses raporti täitmist ka teha – pagas saadetakse avalduses märgitud aadressile.
Samas soovitas ta antud asjas ka pagasiteenindusest nõu küsida, kuna pagasi saatmine sõltub mitmetest asjaoludest – kas on teada, kuhu pagas maha jäi, kui kiiresti see järele jõuab, millal tuleb järgmine lend jne.
Kui pagas on maha jäänud lennufirma süül, ei pea reisija selle järelesaatmiskulude pärast muretsema. Kui aga pagas on jäänud maha reisija enda vea tõttu, näiteks ei olnud kahe lennu vaheline miinimumaeg täidetud, on olukord keerulisem.
Eri lennufirmadel erinev
«Kõik vaadatakse alati juhtumipõhiselt üle, et mis on need kulutused, mis on kliendi nõuded ja mis tal sellega kaasnes, kas üks või teine lend hilines või olid eraldi piletid,» selgitas Vürmer.
«Kui te olete lennanud välismaale ehk te ei ela seal ja teil jääb pagas tulemata, on ette nähtud kompensatsioon. See on erinevatel lennufirmadel erinev,» jätkas Finnairi kliendihaldur ning lisas, et lennufirmadel on pakkuda ka nii-öelda tualettkott, kus on sees kõige hädavajalikumad esmatarbevahendid.
Kui pagasi hilinemise tõttu on vaja olulisi tarbeasju osta, siis saab lennufirmalt nõuda hüvitist. Hüvitise nõue tuleb teha kirjalikult ja esitada hiljemalt 21 päeva pärast pagasi kättesaamist. Näiteks Finnairi puhul on ostetud asjade hüvitamise maksimumpiiriks 70 eurot inimese kohta.
Estonian Airi kodulehel on kirjas, et pagasi hilinemise, kahjustuse või kadumise puhul on lennufirmade vastutuse maksimaalne limiit määratud Montreali konventsiooniga ja see on 1131 Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikut (SDR) reisija kohta. Tammerti selgitusel teeb see umbes 1200–1300 eurot, olenevalt päevakursist.
Probleemide vältimiseks soovitasid lennufirmade esindajad kohvri sise- ja välisküljele kinnitada nimesilt, millel on ka mobiiltelefoni number. Viimane peaks olema kirjutatud koos riigi koodiga.
Samuti on kasulikuks infoks sihtriigis asuva majutuskoha aadress. Tagasilennul võiks siltidele kirjutada aga oma koduse aadressi.