Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Imelisel Balil ootavad rannad, põllud ja ahvid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Pärast väsitavat lendu Denpasari lennujaamas maandunud külalist tervitab trobikond pealtnäha sõbralikke taksojuhte. Nad kõik tahavad sind kindlasti aidata ja seda üsna pealetükkivalt. Uue keskkonnaga kohanemiseks ei anta hetkegi, kohe tuleb pihta hakata tõsise kauplemisega.

Isegi kui oled odavaima, kuid ilmselt siiski liiga kalli hinna kokku leppinud, ei saa ohje üle anda taksojuhile. Esimesse peatuskohta saare lõunaosas jõudsime tänu oma aju ehk nutitelefoni abile, kuna autojuht õiget teed ei teadnud.

Meie peatuspaiga Jimbarani elanikud olid sõbralikud: pidevalt tervitati ja pakuti taksoteenust. «Ei, aitäh!» tuli öelda päevas kümneid ja kümneid kordi. Elasime kesk ehedat külaelu. Ööbimispaigast üle tee laius karjamaa, kus väikesed helepruunid veised näksisid peaaegu olematut rohtu. Neile toodi lisaks aiast kokku pühitud oksarisu ja lehti.

Nii majapidamiste ümber kui ka karjamaa pool toimetasid kanad tibudega, kuked turvameestena saatmas. Viimased täitsid varahommikul ka äraruskella rolli. Ööseks lendasid kodulinnud lihtsalt puude-põõsaste otsa – sellest võis järeldada, et sealkandis pole neid ähvardavaid kiskjaid ega röövlinde.

Olgugi et olime sattunud tõelise maaelu keskele, olid balilased vankumatult vandunud truudust ühele hüvele. Ükskõik kui väike või kitsas oli tänavajupp, oli see asfalteeritud ning tee kõrval kõrgus elektrijuhtmete rägastik.

Tempel igal sammul

Balil on erakordselt palju templeid ning meilgi avanes võimalus käia mitmes neist suurejoonelistest ehitistest. Näiteks Uluwatu tempel asub maalilisel kaljuserval, kõrgudes 30–40 meetrit ülalpool merelaineid.

Balil ei tähenda tempel mitte üksikut hoonet, vaid ikka tervet kompleksi. Saare pühakodade omapära on vertikaalselt poolitatud sambad, mille vahelt saab läbi minna, ning palju treppe eri tasanditel. Templisse minekuks tuleb kindlasti end vööst põlvini kinni katta. Turistidele ulatatatakse selleks sarong – suur ristkülikukujuline riidetükk, mis seotakse vööle. Seda kannavad ka kohalikud mehed-naised, mõnel lisaks lai ühevärviline pael vööl.

Päikeseloojangul algas templis traditsiooniline kecak ehk tuletantsuetendus, mille taustaks 37 meest rütmiliselt ümisemas. Võõramaalane sai koos piletiga kaasa kava, kus seletati lahti iga tantsija isiksus ja tegevus. Palju elevust tekitas kiire ja humoorika liikumisega valge ahvi tegelaskuju, kes põikas ka publiku sekka.

Hoolimata sellest, et templeid on Balil igal pool, on igaüks neist omamoodi huvitav. Tanah Loti templi ühte ossa pääseb naiteks vaid mõõna ajal. Pärast väikest pühitsust – käed puhtaks, näputäis salvi laubale, mõned riisiterad pähe, lill kõrva taha – astusime kümmekond trepiastet kõrgemale, et pühakoda imetleda. Kuna see osa kompleksist asub ookeani ääres, on lainetus õõnestanud kallast nii, et templisse pääseb mööda looduslikku silda. Jumalakoja juures puu all istus aga rahulik mees, põlvedel pesueht priske, paar meetrit pikk maovolask. Teiste eeskujul julgesime roomajat silitadagi. Loomulikult oodati maoga ka pilti tegema – mõistagi tasu eest.

Loodus väärib Balil avastamist. Tegime väikese matka UNESCO kultuuripärandisse kuuluvate riisiterrasside vahel Jatiluwihis. Nägime nii põllu ettevalmistamist ja taimede istutamist kui ka mägiojadest alguse saavaid niisutuskanaleid. Riisi oli põldudel igas kasvustaadiumis. Koristatud riisivarred purustatakse masinaga, vahel põletatakse, vahel freesitakse maa sisse.

Kuna olime 700 meetri kõrgusel merepinnast, avanes riisiterrassidelt lummav vaade. Ühel pool uduvines mäed, teisal maalilised riisipõllud astangutel. Põllu servas kasvas mõni papaiapuu, millel viljad olid riidetükiga kaetud. Kas kaitseks putukate või lindude eest, ei saanudki me teada. Kindlasti peletasid linde läikivad metallilatakad ning riidest hernehirmutised.

Soolasest ookeanist ümbritsetud saarel on ka mõned magedaveelised järved. Tee nendeni viib mööda Bratani templist. Seal saab võrreldes nii mõnegi teise paigaga rahulikult ringi uudistada, sest kaubitsejad ei käi pidevalt kannul. Meile tundus koht lausa botaanikaaiana: kõrged küpressid, mille ümber väänlesid õievarred, inglitrompetid olid puukõrgused.

Kuna Bratani vetes supelda ei tohi, võtsime sihi Nungnungi kosele, milleni jõudmiseks tuli kõmpida üles 500 trepiastmest. Vaatepilt oli vaeva väärt. Ürgse kose vesi langeb alla 70 meetri kõrguselt. Üksteisel kätest kinni hoides (muidu võis tugev veesurve pikali lüüa) seisid inimesed lausa kose all. See oli ainuke koht Balil, kus mul pisut külm hakkas, sest tavalise 33 soojakraadiga seal naljalt jahedaks ei läinud.

Pähklid päästavad pättidest

Edasi liikusime Sangehʼ küla ahvimetsa, mille väravas kõrgub hiiglaslik tempel ahv-jumalale Hanumanile. Enne metsa minekut soovitatakse kaasa osta puuvilja või pähkleid, sest siis ei püüa pärdikud näpata külastajate asju, vaid tegelevas selle asemel söögiga.

Toiduga meelitades saime vaadelda lähedalt üht ahviperekonda, kus hierarhia oli kindlalt paigas. Kaasa jalutanud töölise juhendamisel sai ahvi meelitada oma õlale istuma ning pakkuda talle peost maapähkleid. Ahvitited rippusid mõnusalt oma ema kõhukarvade küljes.

Maast leidsime vahvaid Playboy-jänese kõrvade moodi lennuaparaadiga kibuvitsamarjasuuruseid seemneid, mis vurrina keereldes maha langesid. Lähemalt vaadates osutusid need muskaatpähkliteks!

Balil võivad külastajat kostitada värskendavad troopikavihmad, ja kui ikka oavarrest kallab, ei ole ilma visiirita kiivriga võimalik rolleriga sõita. Läbimärjaks saada oli aga lausa lõbus – troopikavihm on ju nagunii soe. Vihma ajal märkasime mägisel alal omapärast drenaaži. Järsk mäekülg oli täis auke, millest liigne vesi välja voolas.Nii hoitakse nähtavasti ära pinnase ärakandumine ja tulvaveed.

Kindlasti tuleks Balil aega varuda ka rannapuhkuseks. Vaikse ookeani äärses Amedis, kalurite ja soolanõrutajate külas, on ookeanivesi väga selge ja üsna vaikne, nähtavasti kaugemal olevate korallriffide tõttu, mis suuremad lained kinni püüavad. Seepärast on piirkond populaarne snorgeldajate ja sukeldujate seas.

Kes aga rannaliival puhata ei malda, võib matkata saare kõrgeimasse tippu, Agungi vulkaani (3142 m) otsa. Et saada parimat elamust, tuleb teele asuda keset ööd, et hiljem kogunevad pilved kaunist vaadet ei varjaks.

Kui Bali elanikuga kohtudes pakkuda tema nimeks Wayan, Made, Nyoman või Ketut, siis üks neist on suure tõenäosusega õige. Just sellises järjekorras pannakse lastele nimed ja nende tähendus on lihtne: esimene, teine, kolmas, neljas. Kui järeltulijaid on rohkem, algab ring otsast peale. Nii oli meie autojuhi nimi Nyoman, sest ta oli oma peres seitsmes laps.

Balil on avastamisväärset rohkem kui üheks reisiks. Pealegi pole seal kardetud mürkmadusid ega krokodille, vaid hoopis aastaringne suvi.

BALI SAAR

  • Bali on saar ja maakond Indoneesias.
  • Bali maakonda kuuluvad veel Nusa Penida, Nusa Lembongani ja Nusa Ceningani saar.
  • Balil elab 4,2 miljonit inimest ja pealinn on Denpasar.
  • Bali on 153 kilomeetrit lai ja 112 kilomeetrit pikk.
  • Saarel elab Indoneesia hinduistide vähemus.
  • 80 protsenti Bali majandusest sõltub turismist.
  • Balil on käibel Indoneesia ruupia.
Tagasi üles