Miks lennujaama turvakontroll alt vedas?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amsterdami Schipholi lennujaam.
Amsterdami Schipholi lennujaam. Foto: AP / Scanpix

Amsterdami Schipholi lennujaama turvakontrollis ei suudetud avastada nigeerlast, kes plaanis õhku lasta Detroiti suunduva lennuki. Paljudes lennujaamades ei suudetagi selliseid lõhkeaineid tuvastada või siis ei kasutata vastavaid skännereid iga reisija puhul.


Ekspertide sõnul täiesti lollikindel süsteem puudub, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal

Novaator

LiveScience'it.

Jõulude ajal Amsterdamist Detroiti sõitnud 23-aastane Nigeeriast pärit Umar Farouk Abdul Mutallab toimetas oma keha külge kinnitatuna lennukisse lõhkeaine PETN ja lõhkamisseadme. USA sisejulgeoleku minister Janet Napolitano tunnistas, et nende süsteem vedas alt.

«Sel korral meie süsteem ei töötanud,» ütles Napolitano. «See muudab meid murelikuks. Plaanis on juhtunu põhjalik analüüs.»

PETN on valge suhkrusarnane pulber, mida kasutatakse kaevandustes ja sõjalistel eesmärkidel. «Seega on see aine olemas kõikjal, kus on olemas lõhkeainete käsitlemise luba, ja tavaliselt on seda suurtes kogustes,» ütles Rhode Islandi ülikooli lõhkeaineteekspert Jimmie Oxley.

PETN oli 1970. ja 1980. aastatel terroristide seas laialt levinud ning seetõttu kuulub see esimeste testidega avastatavate lõhkeainete hulka. PETNi on tänapäevase tehnoloogiaga lihtne avastada, kuid selleks on vaja reisija ja tema pagas eraldi üle kontrollida, ütles Oxley. Uurijate sõnul Mutallabi Amsterdamis eraldi ei uuritud.

Ekspertide hinnangul oleks lõhkeaine avastatud ka uute millimeeterlaine (MMW) skänneritega. Vähemalt oleks nähtud Mutallabi keha külge kinnitatud pakikest.

MMW skännerid näevad läbi riiete ning suudavad tuvastada metalseid ja mittemetalseid objekte, mis on reisija keha külge kinnitatud, kuid ei suuda lõhkeaineid nende keemilise koostise põhjal identifitseerida.

MMW skännerid ei suuda ka näha inimese keha sisse, seega saaks terrorist soovi korral lõhkeained peita oma kehaõõnsustesse. «Ma kardan, et täiesti turvaline meetod üldse puudub,» ütles Oxley.

Selle aasta alguses paigutati MMW skännerid metallidetektorite kõrvale mitmetes USA lennujaamades. Ka teised riigid plaanivad MMW skännerid tulevikus kasutusele võtta.

Iga reisijat siiski uute skänneritega ei kontrollita. Lisaks kurdetakse, et see tehnoloogia ei austa inimeste privaatsust. Turvalisuse eest vastutavad isikud kinnitavad aga, et inimeste näojooned on saadud piltidel hägused ja pilte ei salvestata.

Lähitulevikus reisima minna plaanivad inimesed peaksid aga arvesse võtma, et hiljutiste sündmuste valguses võtavad lennujaamad kasutusele lisameetmeid turvalisuse tagamiseks. Seega tuleks lennuki peale minekuks varuda igaks juhuks rohkem aega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles