Maaliline maa

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idüll kuubis: Nesebri väikelinna kalur (paremal, paadis) võrke puhastamas ning sinna pidama jäänud kaladega kajakaid toitmas.
Idüll kuubis: Nesebri väikelinna kalur (paremal, paadis) võrke puhastamas ning sinna pidama jäänud kaladega kajakaid toitmas. Foto: Verni Leivak

Bulgaaria Baltšiki linna botaanikaaia veinipoes jooki degusteerimiseks pakkuv müüjanna pööritab eesti keelt kuuldes silmi: «Küll teil on ikka keeruline keel, mina seda küll ei suudaks selgeks õppida!»

Pole ka ime. Bulgaaria keeles puuduvat käänded, mille rohkuse poolest meie oma silma paistab, ja eks me näe bulgaarlastega võrreldes ka üsna teistsugused välja. Nagu Mari ja Tiina «Libahundist». Samas on meil päris palju ühist – kuulume ju mõlemad Euroopa Liitu ja NATOsse ning naeratame samuti täpselt sama tihti. Nagu meil soomlastega, on neilgi naaberrahvas, kelle keelest nad poole jagu aru saavad, ja need on serblased.

Tore, et eestlased on Bulgaariat taasavastamas. Kui veel veerandsada aastat tagasi oli Musta mere Kuldsete Liivade kuurort paik, mille tuusiku taotlemiseks pidi aastaid järjekorras olema, siis nüüd pole probleemi. Juba juuni esimesel nädalavahetusel oli suures Varnasse lendavas lennukis vaid paar vaba kohta.

Inimesed
Bulgaarlasi on umbes 10 miljonit, kuid kohalikud elanikud kurdavad, et neid – nagu meidki – jääb üha vähemaks. Kodumaalt laseb jalga aina rohkem inimesi. Ikka neid, kes mujalt paremat põlve otsivad ja keda vabalt migrantideks kutsuda võib. Kodumaale on pidama jäänud umbes 7 miljonit bulgaarlast.

Sündimus näitab vähenemistendentsi, sest tänapäeva bulgaaria pered piirduvad heal juhul paari lapsega, ning elanikkond vananeb. Ainsad, kelle iive viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, olla mustlased – nemad hakkavat sünnitama juba varateismelistena ning on 27-aastastena lasterikkad vanaemad.

Ära elada saab suurepäraselt ju lapsetoetustest ning pealegi hoolitsevat riik sellegi eest, et katus pea kohal oleks. Ja see ajab lihtsal bulgaarlasel närvi mustaks, sest tema keskmine palk on levidest eurodesse ümberarvestatuna umbes 400, miinimumpalk 170 ja pension 100 eurot.

Ei imesta, kui Kristiina Ojuland just siit oma kalli käekoti ostis – odavat kaupa on kõik kohad täis. Ega ma ise ka patust puhas ole – ostsin nii Armani kui Dieseli teksad, 15 eurot tükk, ehtsuse sertifikaatki kaasas.

Tundub, et loomult on bulgaarlane üsna eestlase moodi. Erinevalt Türgist saab kohalike suvekuurortide tänavail häirimatult promeneerida, ilma et keegi sulle pidevalt oma poekeses pakutavaid suveniire pähe määrida üritaks. Juurde astutakse alles siis, kui müüja näeb, et sa ise mõnest kaubast huvitud.

Massiturist peab kohalikega suhtlemisel piirduma paljuski sellega, mida ta ekskursioonibussi aknast näeb. Mägedevahelistes külakestes jätab sealne elu igatahes lausa idüllilise mulje, mis sest et teed kohati Tallinna tänavaid meenutavad.

Oranžide kivikatustega ja viinamarjataimedesse mähkunud majakeste ees ja hoovidel on näha kogu maaelu ehedust – kes talutab külavaheteel eeslit, kes korjab mureleid, kes vahib lihtsalt tänavaäärsel pingil möödujaid.

Mägede õhk, füüsiline töö ja punane vein on mõjunud rahvale tervistavalt, talupojad lausa pakatavad jumest. Ja kui kuuled, et talukoha koos väikese majakesega võib soetada umbes 6000 euro eest, paneb see mõtlema.

Maa ja meri
Kui palju oleks Bulgaarias kunstnikul tööd! Poole selle riigi alast haaravad enda alla mäed, millest nii mõnigi ulatub pilvepiirist tunduvalt kõrgemale. Musta mere rannikut on samas rohkem kui 300 kilomeetrit ning üks maaliline vaade vaheldub teisega.

Rannikust umbes 200 kilomeetri kaugusele tasub samuti sõita, sest seal, mägede vahel Rooside orus saab oma silmaga näha, kuidas valmistatakse roosiõli, mille liiter maksab tänavu 7000 eurot.
Üldiselt meenutavad Bulgaaria Musta mere rannik ja linnad kangesti Krimmi.

Siit, nagu Krimmistki, on üle käinud mitmed anastajad ja vallutajad, kes paraku ka oma jälje maha jätnud. Nii nagu bulgaaria rahvatantsud ja -laulud on tuntavalt kreeka ja türgi mõjutustest läbi imbunud, võib kultuuride mitmekesisust tajuda ka vanas arhitektuuris.

Ajaloohuvilised teavad, et iidne Traakia asus suuresti just nimelt Bulgaaria territooriumil, ja kui kohalikud end vähegi kokku võtaksid, võiksid nad oma maast tõelise turismimagneti luua. Kohti, mis juba 4. sajandil enne Kristust oma riigi moodustanud traaklaste ja sellest rahvast järele jäänud muististega seotud, on siin rohkem kui küll.

Näiteks Heti valitseja Dromihiti viimne puhkepaik, kuid Traakia kuningate haudasid on rohkemgi, ning arvukad kuldehted ja -aarded on vaatamiseks väljas Varna arheoloogiamuuseumis. Olgu lisatud, et bulgaarlastel on plaanis 20 meetri sügavusel veehoidlas asuv Traakia pealinn Sevtopol vee alt vabastada, ja kui mitte varem, on just siis põhjust siht taas Kagu-Balkanile seada.

Burgase provintsis asuvat Nesebri vanalinna võib aga lausa muuseumlinnaks pidada, ega see asjata UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulu. Sealsetele tänavatele võib end jalutama unustada, sest kuigi ilmselge turistilõks, suudab õhustik täiega lummata.

Puhkus
Bulgaaria meelitab nii kauni looduse kui meie hindadest tunduvalt odavama eluga. Pudeli täiesti joodavat veini Sofia saab poest osta 3 levi ehk 1,5 euro eest, ja ega teile keegi viltu vaata, kui ostu eest eurodes tasute.

Kindlasti meelitabki paljusid Bulgaariasse odav söök ja eeskätt jook, sest sellised tuntud kuurordid nagu Kuldsed Liivad ja Sunny Beach Nesebri lähistel pidutsejatest suuresti elatuvadki. Rannapeod kestavad varahommikuni ning kokteili serveeritakse soovi korral ämbrist, kust seda kõrrega imetakse. Ööklubist, mille lähistel seksipoed oma peodrooge pakuvad, ei viska teid aga välja keegi isegi siis, kui jalgupidi lauale ronite ning taidlus-striptiisi harrastama hakkate.

Ilmastik võib aga olla sama heitlik nagu meilgi, nii et sajaprotsendilist päikesepaistet ilmataadilt nõuda ei saa. Keskealistel oleks ehk mõistlik sõita sinna, kust leiab nii rahu kui soovi korral midagi ägedamat, ja selleks tundub sobivat Albena-nimeline kuurort.

Arvamus, et Bulgaaria peaasjalikult vaid vene turiste köidab, on aga täiesti ekslik. Kõige enam armastavad Musta mere liivarannikul leiba luusse lasta ja teokarpe korjata hoopis sakslased, rumeenlased ja kreeklased.

Bulgaariasse!

•    Euroopa Liidu liikmesriik Balkani poolsaarel

•    Vanimaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal

•    Elanikke 7,3 miljonit, neist 10% türklasi, 3% mustlasi

•    Rahaühik levi

•    Aastas külastab Bulgaariat 9 miljonit turisti, Kuldsetel Liivadel puhkab augusti esimesel nädalavahetusel umbes 400 000 turisti

•    Edasi-tagasi otselend Tallinn-Varna 199 eurot (viimase hetke pakkumine), nädal Kuldsetel Liivadel kahetärnihotellis alla 300 euro (hommikusöögiga)

•    Tass kohvi restoranis 3,20 levi (1,60 eurot), kohviautomaadis 40 stotinkat (20 senti)

•    Purk õlut poes pisut alla 2 levi (alla 1 euro), pubis 4 levi (2 eurot)

•    Pilet ööklubisse 10 levi (5 eurot), hinna sees tasuta jook

•    Pilet Varna akvaariumisse 4 levi (2 eurot)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles