Tallinna sadama prognoosi järgi külastab tänavu pealinna ligi 430 000 kruiisituristi, kes jätavad kiire uudistamise käigus linna miljoneid eurosid.
Vanalinna vaated, hea õlu ja vaba liikumine
Enamik turiste saabub kruiisilaevaga Tallinna esimest korda ja linnaga tutvuvad nad peaaegu puhta lehena. «Tahame näha kaunist ajaloolist hansaaegset vanalinna,» kirjeldasid möödunud reedel Tallinnas laeva pealt maale tulnud kruiisituristid kui ühest suust oma põhilist ootust.
Giidi eriti ei taheta
Keskmised kruiisireisijad on ligi 50-aastased paarid, kuid EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso kinnitusel on üha enam ka nooremaid reisijaid.
Tüüpilisel Põhja-Euroopa kruiisil käiakse läbi vähemalt viis linna: Tallinn, Peterburi, Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen. Viimases kahes pealinnas on Euroopa turistidest paljud juba käinud, kõige paeluvamaks peetakse just Peterburi. Kui Kopenhaagenis ja Stockholmis ei viitsi paljud enam luksuslikust laevast maalegi minna, siis Peterburi jääb laev sageli isegi kaheks päevaks.
Tallinn on Peterburi järel põnevuselt teisel kohal. Pealegi on siin teatavaid eeliseid. Näiteks kurtis kruiisilaevale suvepuhkust veetma tulnud neljaliikmeline saksa perekond Menzel, et Peterburi jaoks pidid nad ostma üsna kalli viisa, kuid ei saanud sellele vaatamata suurt midagi näha, sest linna omapäi avastama minna neil ei lubatud.
«Saime linna vaatama minna ainult giidide ja bussidega,» oli pereisa kurb. «Õnneks Tallinnas saame ise ringi jalutada.» Ehkki laeval pakutakse ka Tallinnaga tutvumiseks tasulisi giiditeenuseid, soovib suurem osa reisijaid linna uudistada omal käel ja sadamas ootavate busside ees tunglemist pole.
Noored Lõuna-Saksamaa arstid Sebastian Toncar (28) ja Leah Torney (28) olid ühed vähestest, kes nõustusid Tallinnaga tutvuma giidi juhendamisel. Sakslastele iseloomulikult ülitäpsed ja detailsed olid nad isegi puhkusereisil – noored pidasid põhjalikku reisipäevikut, kus on oma leheküljed ette nähtud isegi kiirintervjuudeks kohalikega.
90 protsenti ostab midagi
Päevikusse pani paar kirja kõik kohaliku elu detailid alates sellest, mida külastatud linnade elanikud tavaliselt võileiva peale panevad, kuni selleni välja, mitu töökohta inimestel keskmiselt olnud on.
Nico Hauser (22) ja Anna Chenza (23) olid kruiisipuhkusel esimest korda. Kuigi enamik laevalolijatest olid neist vanemad, ei rikkunud see noorte tuju. «Lõbus on ikka, meile meeldib Põhja-Euroopa,» kinnitasid nad. Lisaks vanalinna nägemisele olid noored võtnud eesmärgiks välja selgitada, milline on Eesti parim õlu. «Meile näidati laeva peal ühte filmi, kus räägiti, et Eesti õlu on üks Euroopa parimaid,» selgitas Nico. «Nüüd me siis kavatseme proovida.»
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul ei ole Läänemere kruiisilinnad omavahel niivõrd konkurendid kui partnerid. «Konkurents käib rohkem piirkondade vahel,» selgitas Mutso. Turistide kaalukausil on Kariibi meri, Vahemeri, Põhja-Euroopa ja Alaska. Linnade suurimaks peamurdmisküsimuseks on Mutso sõnul eelkõige see, mida keegi suudab keskmiselt nelja tunni pikkuse külastuse jooksul pakkuda.
Raha kulutatakse näiteks kõige rohkem Helsingis – keskmiselt 66 eurot päevas –, Tallinnas aga 41 eurot. Peale hinnataseme on mõjutajaks ka linnades plaanitud tegevused: kui Tallinnas võetakse enamasti ette jalutuskäik vanalinnas, siis Helsingis ollakse eriti rahul ostlemisvõimalustega.
«Kui nad kord juba siin on, siis ligi 90 protsenti külastajatest ka ostab midagi,» kinnitas Mutso. Nii hinnatakse kruiisituristide toodava otsese tulu suuruseks Tallinnas 17 miljonit eurot aastas, Helsingis ulatub see vaatamata väiksemale reisijate arvule aga peaaegu 30 miljonini.
Samas rõhutas Mutso, et kruiisiturisminduses peituvaks suurimaks võimaluseks on peale otsese saadava tulu kuvandi loomine. «Eesmärk on, et need, kes kord Läänemere kruiisil ära käinud, tahaksid Tallinna tagasi tulla, ja seda koos sõpradega.» Tallinna sadama eelmisel aastal tehtud rahuloluküsitluse tulemused on lootustandvad: 97 protsenti kruiisituristidest soovitaks Tallinna ka sõpradele.