/nginx/o/2009/03/05/143812t1hb211.jpg)
Selleks, et tutvuda näiteks Jaapani äritavadega, õppida kalligraafiliselt jaapani keeles kirjutama või paremini mõista jaapanlannade elu, ei pea enam sõitma tuhandeid kilomeetreid ja kulutama tervet varandust. Kaugeid kultuure tutvustab kultuurikoolitus.
Jaapani kultuuri tutvustava koolitusettevõtte MoshiMoshi ühe looja Marit Männi sõnul on kultuurikoolituse eesmärk innustada inimesi tundma õppima uut maailma, selle ajalugu ja kultuuri.
Tema selgitusel viib MoshiMoshi koolitusi läbi nii, et need oleksid ühtaegu harivad ja meelelahutuslikud ning et kõigile jääks ka avastamisruumi. Näiteks MoshiMoshi teetseremoonia ei ole etendus, kus saab vaadata, kuidas teemeister teed teeb, vaid kogemus, mida saab kõigi meeltega nautida.
Lisaks saab MoshiMoshis proovida sushi valmistamist, osaleda suurte trummide, taikode töötoas või etendusel, õppida paberivoltimiskunsti origamit, jaapani keelt ja kalligraafiat ning Jaapani äritavasid, samuti mõista jaapanlannade positsiooni ühiskonnas. «Koolitustelt saab kaasa ka väikese meene või oskuse, mida on hiljem võimalik ise kasutada,» viitas Mänd.
Mänd nentis, et kuigi jaapani kultuur on just viimasel ajal eestlaste tähelepanu äratanud, on tegelikult seda senigi Eestis tutvustanud sajandipikkuste traditsioonidega spordialad, näiteks judo ja sumo.
Lisaks pakuvad mitmed ettevõtted sushikoolitusi, kus tuntuimat jaapanipärast hõrgutist valmistades tutvustatakse selle ajalugu ning valmistamise ja söömise etiketti.
Männi hinnangul on kultuurikoolitused paslikud nii perekondlikeks koosviibimisteks ja tähtpäevadeks kui ka ettevõtete motivatsiooni- ja kliendiüritusteks.
Kuigi MoshiMoshil on koolituste läbiviimiseks ruumid oma heade koostööpartnerite juures, pole asukoha suhtes piire seatud ja koolitajaid saab tellida kuhu iganes, kas või Ruhnu saarele.
Koolitusettevõtte MoshiMoshi jaapanlastest koolitajad on Marit Männi sõnul kõik mingil eluhetkel enda sammud ja tegemised Eesti poole seadnud, kuid ühendav lüli on seni olnud armastus nii meie riigi kui inimeste vastu.
Seitseteist aastat kalligraafiat õppinud ja nüüd Eestis seda õpetav Ai Yoshida tuli Eestisse koos oma abikaasa Kohei Yoshidaga, keda tõi siia käsipall. Nad kasvatavad Eestis kahte väikest last ning on eluga kenasti kohanenud.
Noored jaapanlannad Haruyo Yamaoka ja Tomomi Uchida tulid Eestisse selleks, et lähemalt siinset kultuuri ja keelt õppida. «Nad on olnud väga tublid keeleõppijad, vaid ühe aastaga on nende eesti keel juba üsna sorav,» kinnitas Mänd.
Tokyo Omotesenke koolkonnas teevalmistamist õppinud Haruyo elab koos eestlasest noormehega, kellega ta tutvus Jaapanis. Kunstnikuhingega Mizue Yoshimura elab siin tütrega, kelle balletiõpingute pärast sai nende uueks koduks Eesti.
Marit Mänd nentis, et jaapanlased on detailideni viimistlevad ning soovivad pakkuda külalistele parimat esteetilist ja intellektuaalset naudingut. (KE)