Ehkki Ida-Virumaal Narvas ja Narva-Jõesuus on vetelpäästjad jahedust trotsides 1. juunist ametis, pole Toila veel rannavalveteenuse osutajat valinud ning Kauksis ja Aas ei taga suplejate ohutust selgi hooajal keegi.
Omavalitsused ei suuda rannas turvalisust tagada
Toila vallavalitsus on kuulutanud välja hanke, leidmaks rannavalveteenuse osutajat ning tingimuste järgi tuleb randa turvata 22. juunist 31. augustini, kirjutab Põhjarannik.
Kuigi vald loobus vahepealsetel aastatel teiste toetajate kadumisel rannavalve palkamisest, taastati valveteenus eelmisel suvel. Ainult oma jõududega arvestatakse puhkajatele turvatunde pakkumisel selgi aastal.
Parkimishinnad pole Toilas sel hooajal muutunud: 1. maist 30. septembrini tuleb pargi kõrval asuvas parklas tasuda 1,6 eurot päeva eest ja rannaäärses parklas on tariif 1,6 eurot tund. «Hinnad pole muutunud, küll aga oleme arutanud tasulise parkimise hooaja lühendamist. Mais ja septembris pole erilist parkimist ja see raha, mis suvega kogume, jookseb nendel kuudel näppude vahelt välja,» nentis vallavanem.
Kauksi rannas jätkatakse mullu kehtestatud parkimistasu määradega, mida euro tulekuga vähendati peaaegu poole võrra, et hoida ära teeäärte täisparkimist. Kauksis tuleb suures parklas ja telklaagri parklas tasuda 2 eurot päevas. Need, kes soovivad päris ranna lähedale sõita, peavad kukrut kergendama 6 euro võrra.
Rannavalveteenust Kauksis ei taastata. «See on vallale liiga kulukas,» tõdes Iisaku vallavolikogu esimees Annely Oone.
Narva ja Narva-Jõesuu pole vetelpäästest ka rasketel aegadel loobunud ja ehkki kuurortlinnas oli eile merevesi 10 kraadi, on rannavalve juba ametis. Narvas Joaoru rannas ja Narva-Jõesuu mererannas avati rannahooaeg 1. juunil ja see kestab 31. augustini.
Ka Narva-Jõesuus jäävad parkimishinnad samaks, mis mullu – ühe päeva parkimiskaardi saab soetada 2,50 euro eest. Linnapea Andres Noormägi sõnul eelistavad rannalised ühe päeva parkimiskaardile hooajakaarti, mida sai 1. maini osta 10 euro ja 3. juunini 12 euro eest.
Ainsa populaarse suvituskohana on jätkuvalt metsistunud ja prügistunud Aa rand. «Kahju on küll, aga rentnikku ei leia mitte kusagilt. Kohalik omavalitsus ei suuda randa hallata ja kui kellelgi ei ole soovi sellega tegeleda, siis pole midagi parata,» rääkis Lüganuse vallavanem Arno Rossman.
Tema sõnul on mõistetav, et keegi ei taha investeerida 2-3 kuuks, samas kui ülejäänud aasta on suur peavalu, kuidas säilitada rajatisi, kui valve puudub. «Kõige suurem probleem on see, et pole enam elektriühendust – liin varastati mingil hetkel ära ja selle taastamine on väga kulukas.»