:format(webp)/nginx/o/2025/06/05/16896535t1hf5c9.jpg)
/nginx/o/2025/06/18/16933206t1h7599.jpg)
Igal aastal koguneb Hiiumaale sadu inimesi, et tähistada koos võidupüha. Kuid mis teeb ühest jaanipäevast selle õige? Luguse küla pisike jaanituli annab inspiratsiooni.
Jaanipäeva on küla rahvas alati au sees pidanud ning sel päeval saavad sugulased ja lähedased seal taas kokku. Võidupüha pidustusest võtab tavaliselt osa umbes 30 inimest. Kõige kaugemad külalised on kohale tulnud lausa Austraaliast. Kuid jaanipäev ei möödu selles külas niisama – see kulgeb kindlate ja armastatud traditsioonide järgi.
Eesti lipp
Enne jaanilõkke süütamist toimub rivistus ning kõlama hakkab «Eesti lipu laul». Kui laul lauldud, suundub lippur küla vanima Eesti lipuga rivi etteotsa. Lisaks kuuluvad «liputeenistusse» inimesed, kelle nimi on Jaan või kellel on sel ajal sünnipäev. Koos tehakse platsil ring ja süüdatakse hiigelsuur jaanilõke.
«Jaanipäev on minu lemmik päev aastas. Hiiumaal on see midagi erilist. See on aeg, kus ma tunnen ennast tõelise eestlasena. Lisaks näen sel ajal oma sugulasi ja lähedasi,» rääkis varem peol käinud Laura.
/nginx/o/2025/06/18/16933090t1h2f52.jpg)
Sportlikud jaanid – vahel saab ka puskarit
Õige jaanipäev käib koos traditsiooniliste võistluste ja mängudega. Näiteks võisteldakse kiirkõnnis ja jooksmises. Lisaks lennutatakse suurt saabast või patja. Rahva meelistegevus on kuulitõuge, kus tuleb täita kindlaid reegleid. Õhtu tipphetkeks on aga köievedu, kus võtavad mõõtu külaelanikud ja külalised.
Lisaks leiab aset iga-aastane jaaniturniir võrkpallis. Mängijate seas on nii harrastajaid kui ka tipptasemel võrkpallureid. Korraldajad ja külaelanikud Kersti ja Kaius Põtter loodavad, et varsti õnnestub mängplats suuremaks teha, sest osavõtjaid tuleb iga aastaga juurde.
/nginx/o/2025/06/18/16933163t1hfd8d.jpg)
Volleturniiril premeeritakse kõiki osavõtjaid kadakatest valmistatud medalitega. Samuti on iga-aastaseks traditsiooniks saanud auhindade loosimine, milles võib võita iga osavõtja. Peaauhinnaks on uhke disainlamp.
Luguse jaanituld iseloomustab veel maa sees kaheksa tundi küpsetatud lammas või lihapada. Muidugi ei puudu koduõlu ega kali, suitsuahven, hapukurgid. Kui eriti hästi läheb, saab mekkida ka isetehtud puskarit.
«Ma polnud varem nii eestlaslikku jaanipäeva näinud. Koduõlu ja kali –isegi puskarit anti, ja mis saab veel eestlaslikum olla kui need,» rääkis esimest korda Luguse jaanitulel viibinud Joosep.
Järgmisel päeval, kui pidustustest on piisavalt väljapuhatud algab «Loomade jalgpall», kus võtavad mõõtu täiskasvanud. Varem oli ka lastejalgpall, kuid lapsed on ootamatult suureks saanud.
Maagia
Külas on väga palju noori – osa on kohalikud ja teised juurtega hiidlased. Koos lauldakse ja lüüakse tantsu. Vahel on lauldud koos muusikute Maie Parriku ja Kristiina Ehiniga.
/nginx/o/2025/06/18/16933076t1ha9d0.jpg)
Sõnajalaõie otsimine toimub külas veidi omapärasel moel. Täpselt südaööl kogunevad neiud salapärasele rännakule. Rituaali järgi tuleb ronida üle seitsme aia ja korjata iga aia äärest üks lill. Selle müstilise teekonna jooksul ei tohi lausuda ainsatki sõna. Kui kõik seitse lille on kogutud, asetatakse need padja alla. Usutakse, et unenäos ilmub neiu tulevane kaaslane.
«Mina nägin kunagi unes üht pikajuukselist punapäist noormeest, prillid ees – täiesti John Lennoni tüüpi,» meenutas Liisa. «Minu praegune elukaaslane küll selline välja ei näe… ja ausalt öeldes loodan, et ei hakkagi.»
Avalikud jaanipidustused Hiiumaal
21. juuni
- Kõpu jaanituli
- Käina jaanituli
22. juuni
- Jaanipäev Ranna Surfikülas
- Jausa jaanituli
- Kõrgessaare jaanituli
23. juuni
- Sõru jaanituli
- Kassari jaanituli
- Pühalepa jaanituli
- Lauka jaanituli
24. juuni
- Kärdla jaanituli