:format(webp)/nginx/o/2025/06/05/16896535t1hf5c9.jpg)
/nginx/o/2025/06/16/16928627t1hc248.jpg)
Meeleavaldajad Lõuna-Euroopa populaarsetes puhkuse sihtkohtades on kogunenud tänavatele, et ühiselt väljendada oma pahameelt massiturismi vastu. Ent nii meeleavaldajad kui ka turismieksperdid nõustuvad, et puhkajad ei ole probleem. Tõelised vaenlased on nende sõnul hoopis kasusaajad.
Tuhanded inimesed osalesid marsil Hispaania linnades Barcelonas ja Palma de Mallorcal, samuti toimusid üritused Portugali pealinnas Lissabonis ning Itaalia loodeosas Veneetsias ja Genovas.
Lõuna-Euroopa «turistifitseerumise» vastane koalitsioon, kuhu kuuluvad aktivistid üle kogu mandri, soovib juhtida tähelepanu massiturismi mõjudele ja sellele, kuidas see sunnib kohalikke oma kodulinnadest lahkuma, vahendab ajakiri Metro.
Nagu ütles üks korraldaja Baskimaa linnas San Sebastiánis: «Inimesed, kes lähevad puhkusele siia või sinna, ei ole meie vaenlased… meie vaenlased on need, kes spekuleerivad kinnisvaraga, kes ekspluateerivad töötajaid ja kes teenivad linnade turistifitseerimiselt suuri kasumeid.»
«Meeleavaldajad on seda sõnumit paljudes kohtades korduvalt rõhutanud,» ütles Zoe Adjey, Ida-Londoni ülikooli turismi- ja hotellinduse õppejõud, kes on sellist ühist tegutsemist kaua oodanud.
«See on väga ebatavaline, sest turismi- ja hotellindussektor ei ole just kõige ühtsem. Aga see on hea, sest nagu nad ütlevad, ei ole need protestid kunagi olnud suunatud turistide vastu,» ütleb ta.
«Need on suunatud äripraktikate vastu ja küsimus on selles, mida nad turistidelt saadud rahaga teevad. Kuhu see kasum läheb? On selge, et see ei jõua kohalikesse kogukondadesse tagasi.» Nagu poliitikaanalüütikud on juba pikalt väitnud, on Adjey sõnul Euroopa kasvav turismiprobleem tegelikult eluaseme- ja taskukohasuskriis, mida esitatakse eksitava nurga alt.
«Praegu on olukord, kus töötajad ei saa enam lubada elamist mõistlikus kauguses oma töökohast,» ütles ta.
«Inimene, kes töötab baaris, vajab elukohta – aga kui igal pool on lühiajalised üüripinnad, mis ajavad hinnad üles, siis ei ole peagi enam baari olemas. See on nõiaring.»
Põhja-Iirimaalt Portrushist pärit teadlane toob näite, et teab inimesi, kes sõidavad peaaegu kaks tundi, et teha juhuslikke vahetusi baarides, kui linn võõrustab juulis 2025. aasta Openi golfiturniiri.
«Nad kulutavad kogu teenitud raha lihtsalt kohale- ja tagasisõiduks. Midagi peab muutuma,» ütleb ta.
Küsimusele, mida tuleks probleemi lahendamiseks teha, vastab Adjey, et valitsused peavad tõsiselt võtma kvaliteetse toetatud eluaseme arendamist.
«Töötajatele tuleb pakkuda korralikku elamispinda,» sõnas ta.
«Ma tahaksin näha, et igas baaris ja kohvikus oleks poliitika, mille järgi palgatakse inimesi, kes elavad viie miili raadiuses. Aga kui sa püüaksid seda praegu teha, ei leiaks sa peaaegu kedagi, kes seal elaks.
Lõppkokkuvõttes peab asi käima kohalike palkamise, mitte lihtsalt kohaliku ostmise kohta.»
/nginx/o/2025/06/16/16928633t1h1510.jpg)
Grafiti «Turistid koju» on muutumas järjest tavalisemaks nähtuseks Vahemere-äärsetes linnades. Pinged turismi ümber plahvatasid eelmisel suvel, kui kümned tuhanded inimesed tulid tänavatele Hispaania kuurortides ja hõivasid randu populaarsel Mallorca saarel.
Rahvusvahelise reisimise kulutused Euroopas peaksid sellel aastal tõusma 11 protsendini ja ulatuma ligikaudu 727 miljardit euroni, kusjuures Hispaania ja Prantsusmaa on nende riikide seas, mis ootavad rekordilist turistide arvu.
Barcelona, mille majandus sõltub 15 protsendi ulatuses turismist, teatas eelmisel aastal, et sulgeb kõik lühiajalised üürikorterid aastaks 2028.
Jaime Rodriguez de Santiago, Airbnb juht Pürenee poolsaarel, ütles sel nädalal, et piirangud on muutnud lühiajalised üürid patuoinasteks, kuigi need võiksid aidata külalisi hajutada vähem rahvastatud linnaosadesse.
Täna ümbritsesid turismivastased meeleavaldajad Barcelona Generator hotelli ja sihtisid turiste veepüstolitega.