/nginx/o/2025/05/06/16824933t1h8b3e.jpg)
Ühendemiraatides on kõik kuld, mis hiilgab, kinnitab Thea Karin. Isegi kohvitassis.
Ülevoolav luksus koos superlatiividega, olematud maksud ja suunamudijad igal pool – nii näeb Dubai välja TikTokis. Dubai ei tundu ehk ilusana, kui vaadelda linna romantilise eurooplasliku pilgu läbi, mõeldes värvikale Amsterdamile ja keskaegsele Rothenburg ob der Tauberile Saksamaal Baieris. Dubai meenutab rohkem nagu Frankfurt am Maini, mille siluett on samuti täis kõrgusesse pürgivaid klaasfassaadidega hooneid. Dubai jaoks tuleks sealt välja mõelda Frankfurdi kuvandit mõjutavad junkied. Aga isegi siis pole Dubais midagi teha jalgrattaga ja kõndimine sobib ainult lühikese vahemaa ulatuses. Mis on siis see, mis meelitab sellele 87 000 ruutkilomeetrit suurele kõrbelapile Omaani ja Saudi Araabia vahel tööle ja elama asuma? See on küll üks maailma rikkamatest riikidest, aga temperatuur on suurel osal aastast talumatu.
/nginx/o/2025/05/06/16824937t1ha057.jpg)
Kokku 9,5 miljonit inimest on koondunud elama ranniku äärde ja 90% nendest elab suurlinnade rikkuses, mida pakuvad Dubai ja Abu Dhabi. See moodustab aga vähese 5% kogu pindalast. Kõige rohkem teatakse emiraatide rikkust tema liivakõrbest avastatud nafta järgi, seejuures mängib majanduses tehnoloogia ülisuurt rolli nagu DP World, maailma üks suurimatest sadamavõrgustikest, samuti rohkearvulised turistid ning lennuliinid Etihad ja Emirates. Siiski oli just «must kuld» see, mis sealse elu täiesti pea peale pööras. Kes 60 aastat tagasi emiraatidesse lendas, läks Briti protektoraati keset beduiinide kõrbeoaase. Maagaasi ja eriti nafta leidmine Abu Dhabis, kuhu on koondunud 94% reservidest, tõi kaasa täiesti teistsuguse arengu. Ainult metroo seintel laiuvatelt fotodelt võib veel näha beduiinide kunagist elu, kui nad suvekuudel rannikuäärsetel aladel pärlite järgi sukeldusid. Šeik Zayedi läbirääkimised viisid emiraadid 1971. aastal iseseisvumiseni. Qasr al Hosn on pealinna Abu Dhabi vanim kivihoone, kus võib heita pilgu minevikku – seal istuvad ülimoodsa sisekujunduse all musta riietatud naised traditsiooniliste näokatetega ja kaunilt hennaga tätoveeritud mustriliste käte all valmivad vana tava järgi vaibad. Majandusliku edu kindlustab siiani välistööjõud ja nii kohtab taksosõidul, restoranis, kaupluses seda 90% osa elanikkonnast, kes tuleb emiraatidesse India subkontinendilt ja Kagu-Aasiast. Üle mõlema linna jaotuvatel ehitusplatsidel töötab emiraatide päikese all võõrtööjõud, mis on saabunud nii Afganistanist kui Taist, Koreast ja Filipiinidelt. Keskelt läbi võib nende kuupalk olla 170 eurot, kõrbesafari autojuhil pea 800 eurot. Ülejäänud 10% elanikkonnast on need, kes riigi rikkust ja heaolu kõige rohkem nautida saavad ning on äratuntavad oma maani ulatuvate lumivalgete kandura´de järgi.
/nginx/o/2025/05/06/16824936t1h9a52.jpg)
Abu Dhabi Investment Authority, loodud 1976. aastal šeik Zayedi poolt, on institutsioon, mis nende heaolu kindlustab. See fond loob keskkonna, mis on mõeldud ettevalmistuseks peale õlibuumi lõppemist, investeerides tipptehnoloogiasse ja haridusse ning kultuuriehitistesse nagu Saadiyati saare Louvre Abu Dhabi, millele aprillis lisandus uue muuseumina jaapani tiimi loodud TeamLab Phenomena. Tekkiva muuseumisaare jaoks on ette nähtud 27 miljardit USA dollarit ja valmimas on emiraatide looja šeik Zayed bin Sultan Al Nahyani kulliarmastuse vihjega kujundatud muuseum, mille valged tiivad kõrguvad palmide vahel.
/nginx/o/2025/05/06/16824934t1hd0f6.jpg)
Kui Euroopa kultuuris jääb meile hoiatusena kõrva lause, et mitte kõik pole kuld, mis hiilgab, siis selle võib AÜE-s julgelt unustada, sest kõik, mis seal hiilgab, ongi kuld. Isegi Abu Dhabi luksuse kehastuseks nimetatud hotelli Emirates Palace läikiva marmori keskel saab juua cappuccino´t kullatolmuga. Mõistlik on siinjuures tõsiselt võtta kelneri sõbralikku soovitust enne esimest lonksu mitte välja hingata. Ka torudena Dubaid läbiva kahe metrooliini sissepääsud on kullavärviliselt tähistatud. Etihadi tornide eest leiab lippude seas lehvimas ka Eesti lipu, mis Eestist saabunud külalisele selles võõras maailmas kohe kodusema tunde loob. Ja nii võib isegi julgeda veel jahedamas temperatuuris ka jala käia ja uudistada metroode süsteemi, kus meeldivalt tempereeritud vagunid jagunevad kolmeks – segavagunid ning naistele ja lastele mõeldud vagunid. Kui piletihinnale paar dirhamit lisada, saab sõita ka luksusvagunis, kus leiab eest laiemad nahast istmed. Jalutada tasub Dubai Marinas ja seda nii päeval kui öösel. Sealt väljuvad ka kunagi kaubalaevadena kasutusel olnud traditsioonilised puidust alused, mis Pärsia lahe vetes juba sajandeid kaupu vedasid. Nüüd laaditakse neile turiste, kes vee peal õhtustavad ja särama pandud öist linnaarhitektuuri imetlevad.
Juba lennujaamast linna sõites torkab imelisena silma Tulevikumuuseum, kaetud araabia kalligraafiaga. Erinevalt traditsioonilistest muuseumidest, mis tutvustavad minevikku, on Tulevikumuuseum pühendunud sellele, mis on tulemas järgmise 20, 50 või isegi 100 aasta pärast. Muuseumi käivitas Dubai Tuleviku Sihtasutus šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi nägemuse alusel ja muuseumi tagakülje käe sõrmed edastavad šeigi moto Win, Victory, Love. Ooteaeg muuseumisse pääsemiseks on lähenenud nädalale endise kuu aja asemel. Ligikaudu 136 miljonit dollarit maksnud hoone viib seitsmel korrusel reisile läbi aja ja innovatsiooni, mille juures hoone asümmeetriline ümar kuju sümboliseerib inimkonda; roheline küngas, mille peal see asub, kujutab maad; tühjus tundmatut tulevikku.
/nginx/o/2025/05/06/16824938t1h6105.jpg)
Araabia maailmale vastavalt areneb ka bisness ning kui ma aastate eest võisin pealinna Zayedi mošeesse sisenemiseks libistada selga vajaliku musta abaya, siis pääsemiseks helendavate marmorpindade ning maailma suurima lühtri ja vaiba imetlemise juurde see nii lihtsalt enam ei lähe. Korrektse riietuse nõue, mille puhul tillukeste augukestega muster või mitte maani ulatuv seelik võib resoluutse valvuri korraldusel suunata külastaja ühte läheduses asuvasse poodi ostlema.
Dubai on uskumatu koht, kujuteldavate tulevikumaailmade peegel, tarbimismaailma Disneyland, kus iga hoone on kavandatud külastajat hämmastama: Burj Khalifa on maailma kõrgeim pilvelõhkuja oma 829,80 meetriga, supermarketis on suusarada lumega, paralleelselt 45 kraadise temperatuuriga väljaspool hoonet. Palm Jumeirah, Palm Jebel Ali ja Palm Deira tehissaared sümboliseerivad, kuidas kapitalism võib füüsikaseadusi trotsida – ja samas ka tohutuid ja tundlikke ökosüsteeme hävitada.
/nginx/o/2025/05/06/16824941t1h490e.jpg)
Dubai ja Abu Dhabi on sümboliks mitte ainult naftatööstuse, vaid ka globaalse finantsmaailma poolt toodetud hiilgusele: pangandus, kõrgtehnoloogia, kaubandus ja turism ning õitsev kinnisvaraturg, mille elanikkond kasvab, kuna rikkad eurooplased ja ameeriklased valivad emiraadid varjupaigaks oma varandusele – Vene oligarhid, Taiwani pankurid, Liibanoni kaupmehed ja Iraani investorid, kõik nad on teretulnud. Peale selle on araabia emiraat Dubai Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel ülimalt turvaline paik – peale meie naabrite Soome ei ole reisijail kusagil mujal ohutum kui Dubais.
/nginx/o/2025/05/06/16824940t1hfa85.jpg)