:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2025/05/06/16823878t1h6cc2.jpg)
Nii nagu USA president Donald Trump ei ole käinud Ukrainas, et omada ettekujutust, mida tähendab tegelikult Venemaa sõjaline kallaletung, nii pole ta eales astunud ka Alcatrazi kaljusaarele San Francisco külje all, et kujutada ette, missuguses seisukorras on sealne, 62 aastat tagasi suletud vangla, mille ülesehitamiseks ja taasavamiseks esitas ta ettepaneku eelmise nädala lõpus.
Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja fotograaf Sander Ilvest külastasid omaaegse USA karmimate tingimuste ja julgeolekumeetmetega kinnipidamisasutuse jäänuseid seitse aastat tagasi, kui käisid uurimas, mis moodi elavad San Franciscost lõunas laiuvas maailma tehnoloogiamekas Silicon Valleys ehk Räniorus töötavad eestlased.
/nginx/o/2025/05/06/16823888t1h83cc.jpg)
Nüüd on Alcatrazi saar ja selle otsas trooniv endine vangla populaarne turismimagnet, mida külastab aastas poolteist miljonit inimest. Laevasõit sinna kestab napilt veerand tundi ja maksab edasi-tagasi 48 dollarit. Postimehe käigu ajal oli hind kümme dollarit odavam. Endise vangla uudistamise eest eraldi maksma ei pea, see on hinna sees. Pilet tuleb veebis ette osta, sest n-ö elavas järjekorras laevale ei pääse.
/nginx/o/2025/05/06/16823895t1hc939.jpg)
Saarele maabudes vaatab vastu suur hele neljakordne hoone, mis ei ole vangla – seal elasid oma peredega need, kes saarel töötasid, peamiselt sõjaväelased ja vangivalvurid. Neile oli elamuid ka mujal üheksa hektari suurusel saarel, aga nood on praeguseks täielikult hävinud.
/nginx/o/2025/05/06/16823899t1hcd5c.jpg)
Kui ilm on ilus, tasub esmalt jalutada ümber saare kagutipu, kust avanevad kaunid vaated San Franciscole, sh linna ühele sümbolile, kuulsale Golden Gate’i ehk Kuldvärava sillale.
/nginx/o/2025/05/06/16823901t1h150f.jpg)
Raja lõpus viib trepp üles paraadväljakule, mida katavad betoonplaadid. Need on ajale hästi vastu pidanud, kuid nende vahelt turritavad siiski rohututid ja umbrohi ning kohati ääristab väljakut risu ja võsa. Sealt on näha tumehalli järsu seinaga künka otsas lõpuks ka vanglat ning selle ees 26 meetri kõrgust tuletorni.
/nginx/o/2025/05/06/16823904t1h917d.jpg)
Vangla juurde viib sadamast serpentiinina tõusev tee, mis lõpeb vanglaülema maja kõrval. See polnud mingi tavaline elamu, vaid kolmekorruseline 15 toaga häärber, mille juurde kuulusid ka terrassiga aed ja kasvuhoone. Nüüd on häärberist alles vaid kiviseinad. Hoone põles maha 1970. aastal, mil saare kui tühjalt seisva riigimaa olid pooleteiseks aastaks okupeerinud ligi sadakond põlisameeriklast.
/nginx/o/2025/05/06/16823906t1h0f0e.jpg)
Selleks, et pääseda sealsamas lähedal asuvasse vanglasse, tuleb minna läbi klassikalises stiilis, kreemjat värvi fassaadiga administratsiooni hoone, mis mõjub üksjagu uhkelt ja aukartust tekitavaltki. Sealt saab võtta kõrvaklapid, mis on giidi eest. Nois räägivad elust Alcatrazis omaaegsed vangivalvurid ja ka mõned kinnipeetavad.
/nginx/o/2025/05/06/16823908t1hb8bc.jpg)
Aastail 1934–1963, mil Alcatraz tegutses vanglana, veetis seal trellide taga aega kokku 1576 kriminaali. Need olid kõik ohtlikud kurjategijad. Kongide suurus oli 2,7x1,5 meetrit. Need asusid kolmel korrusel üksteise otsas. Nagu Ameerika tüüpilistest vanglafilmidest näha, oli sissepääsupoolne külg sealgi trellitatud, nii et täielikku privaatsust polnud lootagi.
/nginx/o/2025/05/06/16823911t1h2944.jpg)
Absoluutse eraldatuse sai The Hole’is ehk Augus, kuhu pandi kitsasse pimedasse kongi mitmeks päevaks need, kes rikkusid vangla karmi korda.
Vaba aja sisustamiseks oli Alcatrazis raamatukogu umbes 15 000 teosega. Nende hulgas ei olnud ainsatki, mis olnuks vägivaldse sisuga. Paljud vangid lugesid aasta jooksul läbi kuni sada raamatut. Raamatukogu infotahvli kohaselt olid lemmikautoriteks saksa filosoofid Kant, Hegel ja Schopenhauer.
/nginx/o/2025/05/06/16823916t1hb25b.jpg)
Külastada saab ka valgete seintega ja neljakandiliste tugisammastega endist sööklat. Sinna mahtus korraga kakssada meest ning söömiseks oli aega 20 minutit.
/nginx/o/2025/05/06/16823919t1h44be.jpg)
Vangla tagaotsas viib trepp vangide jalutusalale, mida piiravad paksud hallid müürid ning selle peal omakorda piirdetraat. Sinna, betooniga kaetud platsile pääsesid vangid ainult nädalalõppudel ja riiklikel pühadel. Kes tahtis, mängis pesapalli – puudub info, kuidas oli välistatud, et pesapallikurikat ei kasutataks relvana –, kes tahtis, see jooksis. Õueaeg oli väheseid võimalusi vangidel omavahel segamatult suhelda.
/nginx/o/2025/05/06/16823922t1h8bfd.jpg)
Kui heita pilk sisehoovi kaugemasse nurka, näeb seal müüri taga kõrgumas roostetavat veetorni. Samuti jääb müüri taha väikse uksega keldritaoline rajatis – see on surnukuur. Seal hoiti üle öö neid, kes heitsid hinge õhtul liiga hilja, et oleks saanud neid viimase saare ja mandri vahet sõitva laevaga San Franciscosse viia.
/nginx/o/2025/05/06/16823927t1h9a0c.jpg)
Esialgsetel hinnangutel läheks Alcatrazi muutmine turismiatraktsioonist taas tegutsevaks vanglaks maksma 235 kuni 370 miljonit dollarit.
*
Loole lisatud video oli tehtud siinse kirjutise autoril külaskäigu isiklikuks dokumenteerimiseks, kuid president Trumpi tekitatud tähelepanu Alcatrazi teema vastu andis põhjuse jagada seda ka Postimehe lugejatega.