KAS TEADSID? ⟩ Üllatav põhjus, miks Vene astronaudid kandsid alati relva kaasas

Yuri Gagarin, Nõukogude Liidu kosmonaut, tegi ajalugu 1961. aastal, saades esimeseks inimeseks, kes lendas kosmosesse. Tema teekond Vostok 1 pardal tähistas inimkonna uut ajastut kosmoseuuringutes. Foto: AP Photo / Scanpix

Kui mõelda astronautidele ja relvadele, tuleb pähe pigem ulmefilm, mitte päris elu. Ometi on tõsi, et Nõukogude Liidu ja hiljem ka Vene kosmonaudid kandsid oma kosmoselendudel kaasas tulirelva – kuid mitte selleks, et end üleval kaitsta, vaid hoopis millekski muuks...

Enamik Nõukogude ja Vene kapsel-tüüpi kosmoselaevade maandumisi ei toimu täpselt planeeritud punktis. Kapslid võivad triivida sadade kilomeetrite kaugusele kavandatud maandumisalast ning tihti juhtus, et kosmonaudid leidsid end pärast missiooni kusagil sügaval Siberi metsas – tsivilisatsioonist eemal.

Sellistes piirkondades võivad olla karmid ilmastikutingimused ja – mis veelgi olulisem – metsikud loomad, sealhulgas pruunkarud ja hundid. Üks kuulsamaid juhtumeid leidis aset 1965. aastal, kui kosmonaudid Aleksei Leonov ja Pavel Beljajev pidid oma Voshod 2 maandumise järel mitu päeva veetma lume ja metsaga kaetud alal, kuni päästemeeskond nendeni jõudis. Just sellised kogemused panidki aluse relva kaasaskandmise traditsioonile.