/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/14/16778924t1he18e.jpg)
1970ndate alguses, ajal, mil lennunduses valitses glamuuri ja katsetamiste ajastu, otsustas Air Canada teha midagi täiesti ennekuulmatut – muuta oma Boeing 747 lennukite ülemised tekid lendavateks ööklubideks.
1971. aastal tõi Air Canada turule kontseptsiooni, mis tänapäeval tundub nagu stseen mõnest filmist. Lennuki ülemisele korrusele rajati spetsiaalne diskoala, kus olid peegelseinad, mugavad istmed, kaheksarajalised muusikakassetid ning eriline valgustus. Tantsupõrandale kutsuti nii reisijad kui ka stjuardessid – meeskond ise lõi samuti ettevõtmises kaasa.
See «taevadisko» ei olnud lihtsalt brändi turundustrikk, vaid reaalne osa reisikogemusest valitud lendudel, kus luksus ja lõbu käisid käsikäes.
Diskokultuuri mõju
Kuigi lennudisko ise ei kestnud kaua – peamiselt logistiliste ja ohutuskaalutluste tõttu –, jättis see märkimisväärse jälje popkultuuri. Legendide kohaselt inspireeris see ainulaadne lennuformaadi idee mitmeid maiseid diskosid, sealhulgas üht kõige kuulsamat 70ndate klubi: New Yorgis asunud Studio 54e.
See eksperiment jäi oma ajastusse – perioodi, kus lennukiga lendamine ei olnud pelgalt transpordivahend, vaid kogemus. Tänapäeval, kus lennunduses domineerivad turvalisus ja tõhusus, tundub mõte tantsivast Boeing 747st nagu nostalgiline muinasjutt.
Allikad: BlogTO, IG, Alamy