:format(webp)/nginx/o/2025/03/13/16710570t1h6b37.jpg)
Briti reisiblogija Kieran Brown rääkis väljaandele Daily Star, et tal oli Afganistanis suurepärane puhkus ja tal ei esinenud Talibaniga probleeme. Samas tunnistab ta, et teist korda sinna ei läheks.
Ohtlik, kuid põnev sihtkoht
Brown kaitseb oma otsust minna koos sõpradega Afganistani ja väidab, et Taliban soosib turismi ning kohtles neid hästi.
29-aastane täiskohaga reisiblogija on seadnud eesmärgiks külastada kõiki maailma riike, sealhulgas neid, kuhu enamik inimesi kunagi ei julgeks minna.
Paraku tekitas tema Afganistani-seiklus jälgijates poleemikat, kui ta kutsus viraalseks saanud videos inimesi minema «poistepuhkusele». Ta veetis seal koos mitme sõbraga kaheksa päeva, reisides läbi Talibani kontrolli all oleva riigi.
Kriitika ja vastulöök
Pärast Talibani võimuletulekut 2021. aastal on Afganistani elanikud – eriti naised ja tüdrukud – sattunud üha karmima režiimi alla. Taliban on kehtestanud avalikud hukkamised ja ihunuhtlused, keelanud muusika ning piiranud naiste ja tüdrukute õigusi, mida Amnesty International kirjeldab kui «drakoonilist režiimi».
Brown aga arvab, et tema kriitikud on lihtsalt inimesed, «kes pole oma kodulinnast kaugemale jõudnud».
«Mind on alati paelunud riigid, mida lääne meedia peab ohtlikuks,» selgitas ta. «Afganistan oli üks neist. Nendes paikades kohtan tihti kõige sõbralikumaid ja siiramaid inimesi ning vähem külastatud riigid on minu jaoks palju põnevamad.»
Ta rõhutas, et ei räägi Talibanist, vaid kohalikest elanikest, keda ta kirjeldas kui «väga toredaid ja sõbralikke».
Naistest ja reeglitest
Brown väitis, et ta ei usu täielikult lääne meedias levivaid väiteid selle kohta, et naistel on keelatud juhtida autot või koolis käia. Ta nägi ise tänavatel naisi autoga sõitmas ning ülikoolidest väljumas, raamatud käes.
Tegelikkuses kehtestab Taliban naistele karmid reeglid. Vallalised naised ei tohi reisida ilma meessoost sugulasest saatjata, neil on keelatud külastada jõusaale, parke ja ülikoole ning nad peavad kandma burkat – kehakatet, mis jätab nähtavale vaid silmad. Need, kes reegleid rikuvad, võivad langeda Talibani moraalipolitsei halastamatu kohtlemise ohvriks.
Mitmed lood naistest, keda on arreteeritud «valesti kantud pearäti» eest, räägivad seksuaalsest väärkohtlemisest, piinamisest ja isegi mõrvadest. Taliban eitab kõiki süüdistusi.
Kontroll Talibani poolt
Brown veetis Afganistanis kaheksa päeva ja puutus pidevalt kokku Talibani kontrollpunktidega. Iga kord, kui nad sisenesid uude piirkonda, tuli registreerida oma passiandmed, et Taliban saaks nende liikumisel silma peal hoida.
Hoolimata rangest järelevalvest ei tekkinud tal kontrollpunktides probleeme – ka mitte naissoost reisijatel.
«Nad tahavad turismi arendada, seega suhtuvad nad turistidesse lugupidavalt, nii meestesse kui ka naistesse,» rääkis Brown. «Kohtasime seal ka naisreisijaid ja uurisin neilt, kuidas nad end tundsid. Nad kinnitasid, et Taliban kohtleb naisturiste paremini kui oma riigi naisi.»
Samas ta lisas, et ei tundnud Talibani sõdurite viisakust kunagi siirana ning kartis pidevalt, et midagi võib valesti minna.
«Meiega reisis kaks ameeriklast ja arvasime, et nende kohalolek põhjustab kindlasti probleeme, sest USA ja Taliban olid ju 20 aastat sõjas.»
Üks kord ja kõik
Kuigi reis oli huvitav, ei kavatse Brown Afganistani tagasi minna.
«Veetsin enne seda kuu aega Pakistanis ja läheksin sinna kindlasti uuesti,» ütles ta. «Afganistanis ei olnud asi niivõrd turvalisuses, vaid selles, et kui midagi läheb valesti, siis sul ei ole enam ohutu.»
Kriitikale, et ta reklaamib Afganistani turismisihtkohana, vastas Brown, et ta ei kahetse midagi.
«Lõppude lõpuks on see mu töö. Teen reisivideoid igast riigist, kuhu lähen, näidates nii head kui ka halba. Mul on oma platvorm, kus jagan oma arvamusi. Kui video levib laialdaselt, tuleb alati ka vihakommentaare.»
Tema sõnul on tema kriitikud lihtsalt inimesed, kelle maailmapilt on kitsas.
«Enamik negatiivseid kommentaare tulevad inimestelt, kes pole kunagi oma kodulinnast lahkunud. Neil on piiratud mõtteviis, sest isegi kui postitaksin video mõnest Euroopa riigist, leiduks keegi, kes väidaks, et see on ohtlik.»