/nginx/o/2008/10/30/88124t1h37cd.jpg)
Möödunud aastal reisis välisriikidesse ligi 425 000 Eesti elanikku, kellest ligi 1200 vajas konsulaarabi.
Aastaga vajas konsulaarabi 1200 Eesti elanikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet, välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirén ning konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus rääkisid turismimessil Tourest 2009 välisministeeriumi konsulaarteenistuse tegevusest 2008. aasta vältel ning Eesti esimesest aastast täisliikmena Schengeni viisaruumis.
Kõne all oli konsulaarabi korraldamine möödunud aastal olnud kriiside ajal ning võimalused turismi edendamiseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on konsulaarteenistuse põhieesmärgiks pakkuda Eesti kodanikele, kuid ka vajadusel välisriigi kodanikele abi ning konsulaartuge ja jagada soovitusi, kuidas reisil olles vältida sekeldustesse sattumist.
«Seda, kuidas välisriikidesse reisivate eestlaste arv kasvab, ilmestab fakt, et möödunud aasta igal tööpäeval vajas keskmiselt kaks Eesti elanikku ajutist reisidokumenti ning igal kuuendal päeval abistasid meie konsulid haigestunud või õnnetusse sattunud Eesti reisijat,» tõi välisminister Paet näiteid juhtumitest.
2008. aasta läheb välisminister Urmas Paeti sõnul konsulaarajalukku Eesti jaoks mitmete uute väljakutsetega. «Möödunud aastal tegelesime esimest korda piraatluse vastu võitlemisega ja Eesti kodaniku päästmisega pantvangistusest ning viisime esimest korda läbi suurevakueerimise sõjaseisukorra väljakuulutanud riigist,» loetles välisminister Paet.
Kokku evakueeriti välisministeeriumi ja Thbilisi suursaatkonna koostöös Gruusias augustis toimunud konflikti ajal 141 Eesti elanikku ja 11 Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku.
Läinud aasta oli Eesti esimene aasta täisliikmena Euroopa Liidu ühtses viisaruumis.
«Schengeni ruumi laienemist ei oodanud mitte üksnes Eesti ja teiste uute liikmesmaade kodanikud, vaid see oli oluline sündmus ka Euroopasse saabujaile, kes olid seni viisat vajanud,» sõnas välisminister Paet.
«Viisataotlemise hõlbustamiseks riikides, kus Eestil esindust ei ole, oleme sõlminud tänaseks seitsme Euroopa Liidu liikmesmaaga viisaesinduslepingud,» lisas ta. Ungari, Soome, Saksamaa, Sloveenia, Läti, Hollandi ja Hispaania esindavad Eestit 52 riigis viisade väljastamisel.
Ettevalmistused leppe sõlmimise üle on käimas veel Slovakkia, Prantsusmaa, Austria ja Poolaga.