Kas Ida-Virumaal võib leida teemante?

Ida-Virumaa on täis peidetud aardeid. Vähemasti ülekantud tähenduses. Foto: Siim Karnö

Eestis valitseb lausa eksootiline mosaiiksus. Iga paik on eriline ja väärib avastamist. Ida-Virumaa on üks erilisemaid maakondi, kus kogeda iga kord midagi uut ja seikluslikku, see on Eesti tõeline seiklusmaa. Matkasin mööda põhjarannikut ja jahtisin peidetud teemante.

Esimene teemant on Eesti kõige värvilisem pank

Utria pank on Põhja-Eesti panga osa, mille ülemised kihid on moodustunud kurrutatud liivakivist, alumised aga sinisavist. Seetõttu võib seda kirevat panka pidada Eesti kõige värvilisemaks pangaks. Tekkelt on sinisavi meresete. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi «imesid», mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. Narvast Sillamäe poole panga all jalutades jõuad vahetult enne Sillamäe randa paigani, kus on paljanduvat sinisavi ohtrasti näha, siin saad seda ilmaimet jäädvustada fotole kas või igast ilmakaarest, nii ongi esimesed teemandid jahi käigus kätte saadud. Pole sugugi liialdus öelda, et siinkandis on kõik kuidagi õhuline. Tundub, et laevadki merele ei sõida ega uju, vaid pigem hõljuvad. Õhtune valgus mererannal on sootuks erinev Tallinna päikeseloojangust. Siin teeb mereõhk inimese tõeliselt vabaks. Arvestada tuleb sellega, et ronimist ja turnimist künklikul ning järsul maastikul on siin küll ja veel, siledat teed haruldaste kohtadeni ei ole. Saadud elamused on aga seda väärt, Põhja-Eesti klinti on nimetatud isegi Eesti looduse sümboliks.