HUVITAV ⟩ Kuula, kuidas planeet Maa laulab kosmosest

Pilt on illustratiivne. Foto: Alones/Shutterstock

​Kui vaatleme Maad kosmosest, näeme sinist planeeti, mis on koduks miljarditele elusolenditele. Kuid mida me ei näe – aga võime kuulda (küll aga kõrgtehnoloogia abil) –, on meie planeedi hääl. Jah, Maa laulab kosmoses, ja see hääl on sama salapärane kui kosmos ise.

See heli, mida teadlased kutsuvad Maa «kooriks», on segu kõrgetest piiksudest ja sirinatest. Need helid on kuuldavad väga madalsageduslike raadiosignaalidena ja nende allikaks on Maad ümbritsev kiirgusvöönd, mida tuntakse Van Alleni vööndina.

Mis seda tekitab?

Maa koori põhjustavad peamiselt kaks loodusnähtust. Esimene neist on välgulöögid, mis tekitavad madalsageduslikke raadiolaineid. Kui välk lõikab läbi atmosfääri, tekib võimas energiapuhang, mis kiirgub kosmosesse raadiosignaalidena.

Teine nähtus on seotud Van Alleni vööga. See radiatsioonirikas vöönd asub Maast umbes 200 – 70 000 km kaugusel (vahemik varieerub eri hinnangutel) ning koosneb kahest tsoonist, mis ümbritsevad meie planeeti ja kaitsevad Maad kosmilise kiirguse eest. Need tsoonid on täidetud kõrge energialaenguga elektronidega, mis põrkuvad kokku omavahel ja Maa magnetvälja osakestega. Kui need elektronid saavad energiat, tekitavad nad samuti raadiosagedusi ning eripärast heli.

NASA sondid toovad Maa hääle meieni

NASA Van Alleni kiirgusvööndi uurimiseks mõeldud sondid saatsid Maale tagasi salvestuse, mis annab meile harukordselt selge ettekujutuse sellest, kuidas meie planeet kõlab.

Nende uurimistöö peamine eesmärk on mõista, kuidas need piirkonnad, mis on täidetud kõrge energiaga osakestega – nn tapjaelektronidega –, võivad ohustada satelliite ja astronaute. On tõenäoline, et need ohtlikud elektronid saavad oma energia just Maa koori põhjustatud raadiolainetest.

Kusjuures, vandenõuteoreetikute arvates ei tohtinuks aastal 1968 Apollo lendude astronaudid ellu jääda, sest Kuuni jõudmiseks pidid nad läbima just selle radiatsioonirikka Van Alleni vöö. Kuid teadlaste sõnul läbisid astronaudid vööndi kõigest 30 minutiga, olles selle aja jooksul varjatud kosmoselaeva metallist seinte taha.

Üks selgemaid salvestusi läbi ajaloo

Iowa ülikooli teadlane Craig Kletzing peab NASA salvestatud versiooni üheks selgeimaks näiteks. «See on see, kuidas kiirgusvööndid kõlaksid inimese jaoks, kui meil oleksid raadioantennid kõrvade asemel,» selgitas ta NASA postituses.

Allikad: NASA, siliconrepublic.com