/nginx/o/2025/01/08/16583530t1hf856.jpg)
Olin arvestanud sellega, et rohkem kui poole tuhande kilomeetri pikkune autosõit Utah' osariigi põhja-lõunasuunalisest mägisest piirkonnast Nevada osariiki Las Vegasesse kujuneb pärast kahenädalast seiklusreisi isegi luksusmaasturi roolis kurnavaks, ent et see tahab silmanägemist ja vaimujõudu täiega nokauteerida, tuli ebameeldiva üllatusena.
Teadsin, et teekond maailma ersatsmeelelahutuse pealinna ei tule kergete killast. Kaheksa aastat tagasi olin sõitnud sinna Utah'st veelgi kaugemalt, osariigi idaservast, kui nüüd, vähem kui kahesaja elanikuga Torrey linnakesest, mis jääb Capitol Reefi rahvuspargi läänepoolse külje alla. Tookord pidin kolmenädalase rattaseikluse lõpetuseks ja lennukile jõudmiseks läbima autoga ligi seitse ja poolsada kilomeetrit ehk kaks korda Tallinna ja Tartu vahet edasi-tagasi ühtejutti.
/nginx/o/2025/01/08/16583557t1hdf42.jpg)
Kui pika päeva teises pooles viimaks Nevada lõputuile ja pealtnäha elutuile tasandikele jõudsin, pidasin meeleheitlikku võitlust iseendaga, et roolis mitte magama jääda. Algul peksin käega oma jalgu, ja kui sellest enam ei aidanud, hakkasin laksama vastu nägu. Abi sellest oli samuti vähe. Õnneks leidsin kiirtee ääres ühe parkla ja keerasin sinna. Kuid kasu polnud. Und, isegi lühiajalist, ei tulnud.
/nginx/o/2025/01/08/16583583t1h5278.jpg)
Suure vaeva, piina ja tahtejõuga jõudsin Las Vegasesse.
Seepärast startisime abikaasaga seekord Torreyst varakult, juba hommikul kell kaheksa, et jõuaks häda korral teha puhkepeatusi.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2025/01/08/16583562t1h9e38.jpg)