VIDEO ⟩ Kanjoni tulvavetes hukkunud naise surnukeha leiti kuu pärast õnnetust, tema mees endiselt kadunud

Loo autori abikaasa Külli Pullerits otsimas kanjonis läbipääsu suurte kivide vahelt. Foto: Priit Pullerits

Kuhu need inimesed küll oma lolli peaga lähevad? Ja veel massiliselt, hanereas, mistõttu pidime abikaasaga tõmbama kitsal matkarajal vähemalt minutiks kõrvale, et kõik nad mööda lasta. Vähemalt tosin oli neid, kui mitte rohkemgi. Ja nad kõik astusid innukalt, paljudel naeratus näol, meie selja taga kogunevatele tumehallidele pilvedele vastu.

Meie põgenesime nende pilvede eest. Olime viimasel pooleteisel kilomeetril tempot tõstnud. (Sellepärast tekitas vajadus seisatada ja vastutulijatele teed anda meelehärmi ja kärsitust.) Ometi oli meist kiiremaidki, näiteks kolme lapsega perekond, kus väiksemad, pikkuse järgi otsustades algklasside õpilased, ilmselgelt kartsid, et jäävad Grandstaffi kanjonis vihma kätte.

Morning Glory Natural Bridge on 74 meetriga pikkuselt kuues looduslik kaar Ameerikas. Foto: Priit Pullerits

See pole mingi naljaasi. Juuni teises pooles Utah’ osariigi idaosas Moabi piirkonda tabanud äikesetorm põhjustas üleujutuse, langetas elektriliine, kahjustas teid ja jättis lõksu matkajaid. Grandstaffi kanjonis, mis kandis 2017. aastani Negro Billi kanjoni nime, aga poliitkorrektsuse survel muudeti ära, sattus tookord ohtu kakskümmend inimest, kelle päästmine vältas õhtul kuus tundi ja lõppes alles pärast südaööd.