Euroopa soodsaim linnapuhkus, mis pakub luksuslikke elamusi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kitsad munakivitänavad, boheemlaslik kvartal barokkstiilis arhitektuuriga, Michelini tärniga restoranid ja hämaralt valgustatud džässiklubid. Kuigi see kirjeldus võiks viidata Pariisile, räägib see hoopiski Vilniusest – Leedu pealinn, mida Metro ajakirjanik ja reisihuviline Alice Murphy käis avastamas.

700 aasta vanuste müüride taga peitub lummav linn, kus brutalistlik nõukogude arhitektuur kohtub luksuslike butiikide ja kiiresti areneva toidukultuuriga. Vilniuse unikaalne atmosfäär on omamoodi segu ajaloolisest keerukusest ja vabaduse hingusest. «Kuigi Leedu saavutas NSV Liidust iseseisvuse üle 30 aasta tagasi, on vabaduse hõngu endiselt õhus tunda,» sõnas Alice.

Alice kirjeldab, kuidas tema esimene mulje Vilniusest oli ääretu rahu ja turvatunne. «See on nagu soe kallistus pärast pikka päeva rahvarohkes linnas,» meenutab ta.

Lennujaam asub vaid 15-minutilise sõidu kaugusel UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast vanalinnast. Kohalik õlu maksab restoranides umbes 3,20 eurot pudel – linn on põhjusega nimetatud Euroopa soodsaimaks linnapuhkuse sihtkohaks.

Pärast hilisõhtust saabumist alustas Alice oma seiklust restoranist 14 Horses, kus pakutakse farmist-lauale-stiilis roogasid, nagu lambapelmeenid, grillitud angerjas röstsaial ning kartulipannkoogid harknäärmega. «Toidu kvaliteet ja loomingulisus üllatas mind tõeliselt, arvestades, kui taskukohane see oli,» märkis ta. Teine kohustuslik peatus oli Džiaugsmas, üks neljast kohalikust restoranist, mis pälvis Michelini tärni. Alice soovitab kindlasti proovida verivorstist valmistatud sõõrikuid koos luuüdiga.

Vilniuse turvalisus jättis samuti sügava mulje. Alice tundis end piisavalt kindlalt, et jätta oma mantel ja kott ukse kõrvale baaris Nick & Nora, kus pakutakse suurepärast küdoonia džinni. «Sellist usaldust ei kohta iga päev,» tunnistab ta.

Vanalinna lähedal asub Užupise linnaosa, mis kuulutas end 1997. aastal vabariigiks. Piirkond on tuntud oma loova ja vabameelse vaimu poolest ning Alice kirjeldab seda kui Vilniuse tõelist kultuurikeskust. Giid Lina Dusevičienė selgitas, et kunagine mahajäetud ja kõrge kuritegevusega piirkond on muutunud elavaks loominguliseks rajooniks. «See oli koht, kus inimesed said olla nemad ise, ja nad aitasid teistel taas indiviidiks saada,» lisas giid.

Užupis on koduks kirjanikele, kunstnikele ja muusikutele. Selle põhiseadus, mille punkte saab lugeda Paupio tänava peegelpaneelidelt, sisaldab selliseid punkte nagu «koeral on õigus olla koer» ja «igaühel on õigus mõista – ning mitte midagi mõista».

Vilniuses leidub ka palju kohti, kus ajaloost osa saada. KGB okupatsioonide ja vabadusvõitluse muuseum pakub külastajatele haruldast võimalust tutvuda repressiivsete aegadega. Alice veetis muuseumis üle pooleteise tunni, imetledes eksponaatide detailsust. «See oli karm, kuid vajalik pilguheit Leedu tumedamatesse aegadesse,» kommenteeris ta.

Pärast jahedas ilma jalutamist otsustas Alice end Bokšto Spas hellitada, kus taastatud keldris on kolm sauna, mullivann, 25-meetrine bassein ja puhkeruum marmorist kujundustega. «Kuigi hind polnud kõige odavam, tundus see Londoni hindadega võrreldes siiski soodne,» mainis ta.

«Vilnius on tõeline avastamata pärl, mis sobib ideaalselt kõigile, kes otsivad midagi uut ja eristuvat. Külastage seda enne, kui ülejäänud maailm selle avastab,» soovitas Alice.