VIDEO ⟩ Tartlaste tagasivaade kultuuripealinna aastale: «Selle mõju saame alles hiljem tunda!»

Tartu 2024 võimas lõpupidu laupäeval Eesti Rahva Muuseumis. Pildil drag queen Delfioraakel. Foto: Signe Oidekivi

Tartu 2024 pani lõpupeoga «Jää ja loo» punkti Euroopa kultuuripealinna tiitliaastale Tartus ja Lõuna-Eestis valgusetendusega Toomemäe nõlval. Aasta jooksul said külalised osa enam kui 1600 sündmusest, mis rääkisid omal moel loovkontseptsiooni «Ellujäämise kunstid» lugu.

Vaata videost järele, kuidas jäädi lõppeva aastaga rahule ja mis meeldis inimestele kõige rohkem! 

Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa ning Viljandi linna omapära ja kommete segunemisel sündis Lõuna-Eesti kõigi aegade suurim ühisprojekt, mille mõju ulatub siinsest piirkonnast ja praegusest aastast kaugemale. Üheskoos pandi enam kui tuhande kultuuriloojaga alus regiooni pikaajalisele muutusele, nii loojate kui ka publiku seas terves Tartus ja Lõuna-Eestis.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on Tartu 2024 kultus kanda kinnitanud nii Eestis kui ka mitmel pool mujal Euroopas. «Tartu tõi Euroopa kultuuripealinnana kogu sektorile juurde oskust, julgust ja võimekust mõelda ning suhelda globaalsemalt, aga seejuures mitte ennast ära kaotades, vaid vastupidi – oma hoides ja veel rohkem hinnates,» ütles Purga. «Olen kindel, et selle aasta vilju saame nautida veel mitmetel tulevastel aastatel.»

Kultuuripealinna aasta tegevustesse mahtus palju. See ei tähendanud üksnes kõrgel tasemel etendusi, kontserte ja vabaõhuüritusi, vaid euroopalike väärtuste, kultuuri- ja mõtteruumide kokkutulemist. Lõuna-Eesti eripära avav enam kui 1600 sündmusega programm andis paljudele põhjuse tulla külla ning avastada piirkonda.

Tartu 2024 juhi Kuldar Leisi sõnul näitas kultuuripealinn, et Lõuna-Eesti 20 väga erineva ja omapärase omavalitsuse koostöö on võimalik ja see jääb kestma ka peale 2024. aastat. «Ma loodan, et kõik need kohalikud omavalitsused, nende juhid ja kultuuriloojad, kes on kultuuripealinnaga seotud, sellest tõukest nüüd vaimsust edasi kannaksid ning enam kui 500 välismaa partnerit siia samuti tee tagasi leiaksid,» ütles Leis.

Tartu 2024 peakorraldaja Kuldar Leis. Foto: Maanus Kullamaa

Kultuuripealinna mõju mõistame aastate pärast

Paljud Tartu 2024 ellukutsutud üritused jätkuvad nii Eestis kui ka välismaal. Juba praegu koguvad dokprogrammis «Ellujäämise kunstid» valminud lühifilmid tunnustust välisfestivalidel, Ryoji Ikeda heliteos koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga jõuab Pariisi, rahapesuskandaali avav «Rahamaa» liigub maailma ning jõuab suvel taas Tartus publikuni ning kontserti «Pärt ja Händel» kuuleb Euroopa lavadel.

Tartu 2024 loovjuht Kati Torp väljendas suurt rõõmu, et kultuurideülene koostöö toimus niivõrd suures mastaabis. «Tahame, et rahvusvaheline kultuurivahetus saaks kultuuripealinna tulemusel Lõuna-Eesti traditsiooniks ning oleks rahvusvaheliste residentuuride, näituste, lavastuste või muude tegevuste kaudu avatud kogu Euroopale,» sõnas Torp. «Seljataha jääb imeline aasta, kuid see on vaid algus – ellujäämise kunstide mõju kestab edasi ka järgnevatel aastatel.»

Vabaõhureiv Pirogovi pargis pani võimsa lõpu kultuuripealinna aastale. Foto: Tartu 2024

Eesmärk jõuda miljoni külastajani

Tartut ja Lõuna-Eestit külastas sel aastal 90 kõrgetasemelist delegatsiooni 1400 külalisega 20 erinevast riigist. Kultuuripealinna tegemisi kajastati enam kui tuhandel korral rohkem kui 20 riigi mainekates meediakanalites. «See näitab, et Lõuna-Eesti koos oma eripäradega kuulub Euroopa väärtusruumi ning võiks ka edaspidi olla rahvusvaheline kohtumispaik,» ütles Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete juht Erni Kask.

Kuigi täpsed kokkuvõtted selguvad alles lõpparuandes, siis juba praegu võib öelda, et esialgsete prognooside kohaselt käis kultuuripealinnas ligikaudu miljon külastajat, kellest enam kui 100 000 välismaalt. See ületab kõiki kultuuripealinna esialgu seatud ootusi.

Kultuurisündmused tegid rekordeid

Enim külastatud sündmused olid Piletilevi andmete järgi Tartu 2024 laulu- ja tantsupidu, lauluväljaku suurkontserdid, hittlavastus «Rahamaa» ja näitus «Metsikud bitid». Tartu 2024 Autovabaduse puiesteed külastati 177 000 korda, üle 10 000 inimese külastas nii Tartu 2024 avamist, «Suudleva Tartu» kontsertetendust kui ka suvepidu augustis. Ryoji Ikeda näitust on novembri lõpuks vaadanud enam kui 7800 külastajat.

Lõppraport avaneb rahvusvahelisel foorumil

Tartu 2024 mõju hindamiseks korraldab kultuuripealinn laiaulatusliku uuringu, mis selgitab välja tiitliaasta mõju Lõuna-Eesti kultuurile ja majandusele. Uuring tehakse koostöös konjunktuuriinstituudi ja Norstatiga. Tulemusi tutvustatakse 2025. aasta sügisel rahvusvahelisel Kultuurikompassi foorumil.

Aastalõpu peo pealkiri «Jää ja loo» sümboliseerib kestmist ja edasi loomist. Sellega, millised ellujäämise kunstid Tartu 2024 programm Eestile ja Euroopale tulevikuks kaasa annab, saab tutvuda Tartu 2024 pärandi kodulehel.