/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/10/01/16390903t1ha900.jpg)
Maalilisest linnakesest, kus rikkusel on elupuulõhn, pajatab reisiajakirjanik Siim Karnö.
Maroko riiki kaardilt vaadates tundub, et ta on justkui puu, mille juured on Aafrika mullas, ent oksad kõrguvad kusagil Euroopa kohal. Seesama näiliselt vastuoluline asend ongi pannud aluse Maroko kultuurilisele rikkusele. Seda maad lõhestab ühelt poolt sügav usk islami järele ja teiselt poolt nüüdisaegsed ahvatlused. Täna kutsun teid avastama Maroko vähekülastatud linna Essaouirat, endise nimega Mogadori, kuhu Eestist otselende ei lähe. Kuid Agadiri ja Marrakechi lennujaamadest asub see tuhande ja ühe öö muinasjuttu meenutav sadamalinnake paaritunnise autosõidu kaugusel. 7 sajandil eKr foiniiklaste rajatud Essaouira on üks Maroko maalilisemaid rannikulinnu.
/nginx/o/2024/10/01/16390905t1h3b96.jpg)
Essaouira asub Maroko läänerannikul, lausa Atlandi ookeani ääres. Aafrika linnad on mõnes mõttes sarnased – tänaval kaubitsemine kuulub nende elu kõige loomulikuma osa hulka. Elavate turuväljakuteni viivad kitsad tänavad ning silma rõõmustavad ookeaniäärsed valged majad siniste aknaluukidega ja vana kindlus. Essaouira mediina eripäraks võrreldes teiste araabia turgudega see, et ilma elupuust tehtud karbikesteta pole nende arvates üldse võimalik elada. Sama käib argaaniapuust tehtud õli kohta.
/nginx/o/2024/10/01/16390906t1h4241.jpg)
Araabia keeles on selle linna nimeks Issauri, sauri tähendab pilti ja issau pildikest. Päris põneva pildikese linn see just ongi. Meiesuguse jaoks praeguseks juba üsna unustatud pisilinn, aga ärgem unustagem, et seitsmekümnendatel, eelmisel sajandil, oli Essaouira tõeline hipide meka, vähe sellest, siin elas päris pikalt ka Jimi Hendrix. Tegelikult lõi ta just siin ühe oma kuulsa laulu «Castles Made of Sand». Just siin, Atlandi ookeani liivadel need helid esimest korda sündisid. Hipide asula eksisteeris 1970. aastate keskpaigani, kuni kohalikud võimud ajasid selle laiali pärast seda, kui kohalikud elanikud, keda hipide vabameelsus oli häirima hakanud, sealseid elanikke tapma hakkasid. Jimi majutuspaik Essaouiras on aga seniajani kõikjalt maailmast kokku tulevate hipide kultuspaik. Samuti asuvad linnas temanimelised hotell ja restoran, kas neil ka päriselt Hendrixiga seos on, kohalikud väita ei osanud. Küll aga on linnas olemas temanimeline kohvik, kus maailma parimaks rokk-kitarristiks nimetatud muusikageeniuse sümbolit õige sageli istumas nähti. Omapärane aura on siin siiani õhus. Muusikaga seob Essaouirat ka 1998. aastast korraldatav rahvusvaheline gnawa-muusika festival. Gnawa-muusikata, mille järelkaja leidub reggae's ja džässis, ei ole võimalik ette kujutada tänapäeva Maroko kultuuri. Lisaks Hendrixile elasid siin linnas pikka aega ka Orson Welles, Frank Zappa, Leonard Cohen, Cat Stevens ja paljud teised kultuuritegelased.
/nginx/o/2024/10/01/16390907t1h1bfc.jpg)
Kunagine kuulus kaubasadam linna servas pakub praegu tööd kõigest 6000 perele. Oma hiilgeaegadel, alates 18. sajandist, liikus 40 protsenti Atlandi kaubaveost just läbi Essaouira. Siis tekkisid uued tõmbemagnetid Casablanca ja Agadir ning siinne sadamaelu jäi märkamatult soiku.
Selle linna üks praeguse jõukuse allikaist on siinsamas kasvav meie jaoks üsna tavaline elupuu, aga Essaouiras sirgub see palju kõrgemaks ja ära kasutatakse sellest peaaegu kõik, peale okste. Elupuu on vägagi nõutav materjal mööblimeistrite töölaual. Kohalikud tislerid on tõelised nupumehed, mida kõike ühest lihtsalt lauatükist leiutada ei saa. Kui meil seostub elupuu hõrk lõhn rohkem kalmistuga, siis Essaouiras tähendab see jõukuse allikat ning elupuu lõhnale järgnedes satud linna rikkaimate elanike piirkonda. Nad valmistavad elupuust erinevaid laudu, kirste, karpe, ehteid ja muud. Võlukarbiga kauplemine on omaette elamus, kui selle ostust loobud, saatvat sind igavene õnnetus. Suveniirimeistrid töötavad praegu linna müüride all asuvates laskmoonaladudes, kus on hea ning jahe ka kuuma ilma eest varjul olla.
/nginx/o/2024/10/01/16390908t1h521c.jpg)
Lisaks elupuule on suur rahvuslik väärtus siinkandis ka argaaniapuu. Argaaniaõli on Maroko naised kasutanud nahahoolduses juba sajandeid selle õli niisutava, toitva ja kaitsvate omaduste pärast. Väidetavalt kasutasid seda isegi vaaraod, mine tea, äkki nad sellepärast nii hästi säilisidki. See visa ja väänduv puu kasvab kuni kuue meetri kõrguseks. Kitsed lausa jumaldavad argaaniapuu pähkleid. Ärge ainult arvake, et kitsekesed ise nende kõrgete puude otsa pähklite järele ronivad ronivad. Nad on terveks päevaks sinna pandud karjuste poolt, et möödasõitvad turistid saaksid neid raha eest pildistada. Lausa kahju neist kitsekestest, kuid kuidagi peavad ju karjusedki leiva lauale saama.
/nginx/o/2024/10/01/16390909t1h308a.jpg)
Kui idamaa vanalinnas satud mõne kaupleja küüsi, siis teab iga valge turist, et nüüd läheb meluks. Kuigi hipilik Essaouira ei ole nii pealetükkivate kaupmeestega kui Marrakechi või Egiptuse ja Türgi kaupmehed, on nad siiski päris agarad. Õhus on idamaine lõhnabukett: pannkoogi praadimine, liha küpsetamine, müüdavad vürtsid ning õlid. Kõik see jõuab meie ninadesse ja saab peagi ilusaks mälestuseks ühest Maroko turust. Neid idamaade turge vaadates mõtled ikka, et küll meie Nõmme turg on ikka puhas ja ilus. Mis siis, et hinnad on siinmail odavamad. Essaouira mediinas jõin oma elu kõige odavamat ja maitsvamat kohvi. Kuumal liival tehtud türgi kohvi eest küsiti 20 senti. Loomulikult saad ka nautida värskeid mereande kauni restorani L´Heure Bleu katuseterrassilt, kust avanevad suurepärased vaated ookeanile ja omapärasele ümbritsevale mediinale. Jahutuseks on isegi türkiissinise veega bassein olemas.
/nginx/o/2024/10/01/16390912t1hb78e.jpg)
Septembrikuu algus siin linnas on väga mõnusa kliimaga, ligi neljakümneni tõusvaid kuumakraade leevendab mahe ookeanituul. Tuuled puhuvad peaaegu aasta läbi ning tänu sellele on siin suurepärased võimalused lainelauaga sõitmiseks. Õnneks on aga linn suutnud massiturismist puutumatuks jääda ning Hendrixi-aegne hipihõng saadab sind rahulikult linnatänavail. Neil siin on aega elada küll, ehk peaksime meiegi seda vabamat ja kulgevamat elu õppima?