Esialgu näib pilt kujutavat ainult must-valgete joonte ridu siksakilise mustriga, kuid lähemal vaatlusel – vihje: ja natuke silmi kissitades – selgub, et pildile on peidetud joonte taha sebra! Kui märkad seda, siis palju õnne! – kuulud kullipilksete rühma!
Kui esmapilgul ei näe, siis proovi nii, et lähed arvuti ekraanist mõne meetri kaugusele ja kissitad silmi. Kas nüüd näed?
Sebra peaks välja nägema selline!
Sarnaseid ajumänge jagatakse tihtipeale internetis ja need toimivad huvitava viisina, kuidas nägemist testida ja tegelikult ka parandada aju võimekust.
Näiteks on psühholoogid ja neuroteadlased leidnud, et meie taju optilistest illusioonidest võib peegeldada, kuidas meie aju töötleb visuaalset informatsiooni ja kuidas me tõlgendame reaalsust. Optilised illusioonid võivad samuti aidata mõista, kuidas me reageerime erinevatele stiimulitele ning millised on meie teadvustamata eelistused ja hirmud.
See, mida me esimesena märkame, võib anda vihjeid meie mõttemallide, tähelepanumustrite ja isegi emotsionaalse seisundi kohta. Sellised avastused on kinnitanud, et optilised illusioonid on väärtuslikud tööriistad ka psühholoogilises ja neuroteaduslikus uurimistöös, aidates paremini mõista inimese taju ja isiksuse keerukust. Samuti aitavad just seda tüüpi ülesanded suunata tähelepanu kindlale asjale.