Kas Brasiilia lennuhukus võis mängida rolli jäätumine?

Allakukkunud ATR-72 registrinumbriga PK-PAV tegi esimese lennu 2010. aastal. Foto: PK-REN / Wikimedia Commons

Piirkonnas, kus propellerlennuk 62 inimesega pardal juhitavuse kaotas, oli lendureid hoiatatud tõsise jäätumisohu eest 12000 ja 21000 jala vahelisel kõrgusel.

Brasiilia lennufirma Voepass Linhas Aéreas  kaotas 9. augustil ATR 72-500 reisilennuki, mis oli teel Cascaveli linnast Sao Paulosse. Turbopropellerlennuk koos 58 reisija ja 4 meeskonnaliikmega kukkus alla sihtpunktiks olnud Guarulhose rahvusvahelisest lennujaamast umbes 80 kilomeetri kõrgusel. Sotsiaalmeediasse postitatud videost on näha lennukit langemas valju mootorimürina saatel maa poole, kuid õhusõiduki horisontaalne edasiliikumine on peaaegu olematu. Järgneb plahvatus.

Flightradar24 on keskkonnas X avaldanud, et piirkonnas, kus lennuk ümber oma telje pööreldes maa alla kukkuma hakkas, kehtis jäätumishoiatus 12000 jala ja 21000 jala vahelises õhuruumis. Voepassi lennuk oli juhitavuse kaotamise ajal 17000 jala (umbes 5.2 kilomeetri) kõrgusel. 

Kuigi Brasiilia ametivõimud on õnnetuse uurimist alles alustanud ja tulemusi on veel vara oodata, on jäätumine saanud saatuslikuks paljudele lennukitele. Teadusajakirjas Aerospace Science and Technology ilmunud artikli kohaselt seostati jäätumist 542 enne 1988. aastat aset leidnud lennuõnnetuse või  vahejuhtumiga ning lennuki jäätumine kujutab ebasoodsa aerodünaamilise mõju tõttu endast õhusõidukitele jätkuvat hädaohtu. 

Veebilehe Aviaton Safety Network andmeil leidis viimane suurem lennuõnnetus Brasiilias aset 2011. aastal. Siis hukkus NOAR Linhas Aéreas Let L-410 allakukkumise tagajärjel 16 inimest. 

1995. aastal asutatud Passaredo Linhas Aéreas, mis hiljem hakkas kandma nime Voepass, valiti 2014. aastal Brasiilia kõige turvalisemaks lennufirmaks.