TASUB TEADA Üldjärjekorrast praamile saamine ei pruugi õnnestuda

Copy
Ligi kümme miljonit eurot maksnud parvlaev Ormsö, mis ühendab Vormsi saart mandriga. Laevale mahub Wikipedia andmeil 200 reisijat ja 22 autot.
Ligi kümme miljonit eurot maksnud parvlaev Ormsö, mis ühendab Vormsi saart mandriga. Laevale mahub Wikipedia andmeil 200 reisijat ja 22 autot. Foto: Metsavend / Wikimedia Commons

Kahel Kihnu Veeteede liinil on sadamasse end järjekorda võtnute ees eelisõigus kohalikel ehk saarel registreeritud elukohta omavatel elanikel.

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre ja tema kass said kibeda kogemuse osaliseks, kui püüdsid sõita Vormsile, kus asub Pilvre maakodu. «Elasin õndsas teadmises, et kuigi praam on välja müüdud, on pool jäetud üldjärjekorrale. Alati olen nii nädala sees praamile saanud,» kirjutab Pilvre, kes tahtis saarel teostada remont- ja haljastustöid. «Paraku sai üldjärjekorrast peale kaks autot ja helistamisel selgus, et kell 18.20 mahuks üks «kohalik» (sissekirjutatu). Nii me siis otsa tagasi pöörasimegi, naudime hoopis linnamelu sel nädalavahetusel. Lihtsalt kirjutan siin, et kui Vormsi praami autokohad on otsas, siis nad ka on. Üldjärjekorrast ei pea autosid peale saama. Ikka õpin uusi asju, ka kõrges eas.»

Pilvre kommenteeris Postimehe reisiveebile, et teda ennekõike häirib asjaolu, et broneeringukeskkonnast ei tule välja, kui praam on väljamüüdud, samuti ei ole selgelt öeldud, et ootejärjekorrale pole enam eraldatud vanamoodi kohtasid. «See peaks olema selgelt näha,» leidis Pilvre. «Praegu ootas ka 5 lolli autodega tund aega.»

«Ettevõttele pole kasulik seda infot jagada, sest võib jääda kohti, kui keegi ei tule,» märkis Pilvre samas irooniliselt. «Siis on miinus sissetulekus.»

Barbi Pilvre jõudis suhelda ka Kihnu Veeteede klienditeenindusega ning jagab Postimehe reisiveebiga saadud vastust, millest ilmneb, et alates 1. jaanuarist 2023 ei teostata üldjärjekorra kohtade müüki enam piletiautomaadist. Alates aasta algusest müüakse selgituse kohaselt Vormsi liinil liikuvale praamile  eelmüügist (veebist ja piletiautomaadist) 185 reisijapiletit ja lisaks 15 reisijapiletit, mis on reserveeritud ostmiseks ainult Vormsi valla elanikele. «Tähistatud on see piletite mahus sulgudes. Eelmüügis on 110 liinimeetrit sõidukeid ja lisaks 30 liinimeetrit, mis on reserveeritud ostmiseks ainult Vormsi valla elanikele.»

Kui laeva siiski vabu kohti jääb, saavad üldjärjekorras ootajad endale ülesõidu osta laeva kassast.

Saarel maja omaja ei pruugi olla kohalik reisija

Barbi Pilvre märkis, et on Vormsil majaomanik olnud veerand sajandit, maksnud maamaksu, kuulub Vormsi valla kultuurikomisjoni ekspertliikmena ja on kirjutanud ka raamatu «Minu Vormsi». «Ma ei nõua erikohtlemist,» rõhutas Pilvre samas ja ütles, et see on olnud saarel pikalt arutelukohaks, kas vormsilaseks muudab inimese ainult elukoha saarele registreerimine.

Kihnu Veeteede juhatuse liige Jaak Kaabel kommenteeris Postimehe reisiveebile, et kõigil Kihnu Veeteede poolt teenindatavatel liinidel defineeritakse kohalikke elanike ühetaoliselt ehk sissekirjutuse alusel online päringutega Rahvastikuregistrist ja Transpordiameti sõidukiteregistrist. «Eeltoodust tulenevalt kujunevad ka kasside reisimisvõimalused,» märkis Kaabel.

Barbi Pilvre kassil jäi sedapuhku Vormsile sõitmata.
Barbi Pilvre kassil jäi sedapuhku Vormsile sõitmata. Foto: Kuvatõmmis Facebookist

Kihnu Veeteede poolt teenindavtest liinidest kehtib nö. kohalike elanike eelis Kaabeli sõnul lisaks Rohuküla-Sviby liinile ka Munalaid-Kihnu liini ning kohalike elanike vaatest on see Kaabeli sõnul saanud positiivset vastukaja. «Kihnu liinil on kohalikele elanikele reserveeritud kohtade arv natuke suurem kui Vormsi liinil,» täpsustas Kaabel. «Alates 01.01.2023 neil liinidel üldjärjekorda kui sellist ei eksisteeri ehk eelmüügist müüakse välja kõik piletid, samast kuupäevast on koostöös tellija ehk Eesti riigiga kehtestatud nö. kohalike eelis.»

Suurim nõudlus on nädalavahetustel

Mitmeid teisigi saartele viivaid liine opereeriva Kihnu Veeteede hinnangul on suvehooajal kõigil liinidel laevade täituvus suurem kui ülejäänud kuudel, eelkõige on nõudlus suur reedeti ja pühapäeviti.

«Vaatamata sellele on praktika, et vabade kohtade olemasolul saavad laevale ka need reisijad ja sõidukid, kellel eelmüügist piletit ostetud ei olnud,» rõhutas Kaabel.

Pilvre tõstatas omakorda küsimuse, miks pole võimalik selgelt näidata, et praam on välja müüdud või panna sadamasse parema klienditeeninduse huvides aegsasti üles valgustabloo, et praam on välja müüdud ja teenindatakse ainult Vormsi sissekirjutusega isikute autosid.

Kaabel nõustus, et kahtlemata on alati võimalik infot selgemalt presenteerida, kuid argumenteeris, et teisest küljest ei ole meie kodulehelt võimalik ka välja lugeda, et lisaks eelmüügi piletitele on veel võimalik täiendavaid pileteid reisile osta.

«Tõsi, seda on kodulehega tutvumata võimalik regulaarsetel reisijatel varasema praktika põhjal eeldada,» nõutus ta. «Mõistagi on inimlikult arusaadav, et kõik inimesed ei loe enne reisi planeerimist laevafirma kodulehelt tüüptingimusi ja teisi reisi korraldamist puudutavaid dokumente läbi ning reeglite muutumisel ei jõua sotsiaalmeedia jms teavitused kõigini.»

Rohuküla-Sviby liini teenindamise eest maksis riik eelmisel aastal vastavalt toimunud hankele ja avaliku teenindamise lepingule Kihnu Veeteedele ca 1,5 miljonit eurot. Piletimüügitulu läheb aga tagasi tellijale ehk maksumaksjale.

«Seega Kihnu Veeteedel puudub motivatsioon piletimüügireeglite kaudu äriliselt soodsamaid olukordi luua,» sõnas Kaabel.

Tagasi üles