Kuuma ilma puhul võib basseinis lõõgastumine hea mõttena tunduda, kuid tasuks pidada meeles, et hotellide ja avalike basseinide vesi võib olla saastunud. Kuigi basseinist saadud haigus ei pruugi raskeks kujuneda, oleks hea teada, kuidas seda on võimalik ennetada.
Kolm enam levinud haigust, mida basseinist võib saada
Kõhulahtisus
Kõhulahtisusega seotud haiguste peamine põhjus on väljaheite sattumine basseini. Väljaheited sisaldavad miljoneid mikroobe, nagu krüptosporiidium, noroviirus, giardia, shigella ja E. coli. Need mikroobid võivad ka ilma nähtava saastumiseta levida. Sümptomid võivad hõlmata kõhulahtisust, iiveldust, oksendamist, palavikku ja kõhuvalu.
Ennetamiseks on oluline tagada basseinis õige kloori ja broomi tase. Inimene peaks vältima ujumist, kui tal on hiljuti olnud kõhulahtisus. Krüptosporiidium on eriti vastupidav ja võib ellu jääda üle seitsme päeva kloorivees. Soovitatav on uurida, kas basseinis on hiljuti proove võetud või veepuhastust tehtud.
Ujuja kõrv
Ujuja kõrv on bakterite poolt põhjustatud infektsioon, kui basseini vesi jääb väliskõrva kanalisse, lagundades kaitsevaiku ja -nahka. Tavaliselt haigestuvad sellesse lapsed ning see ei levi inimeselt inimesele. Sümptomid hõlmavad valu, sügelust, punetust, turset ja eritisi kõrvast.
Ennetamiseks tuleks kõrvu põhjalikult kuivatada pärast ujumist. Samuti aitab kõrvatroppide või ujumismütsi kasutamine – basseini vesi ei tohiks liiga kauaks kõrva jääda.
Keemiline ärritus
Keemiline ärritus tekib siis, kui basseinis olev kloor reageerib higiga, uriiniga ja mustusega, moodustades ärritavaid aineid, mida nimetatakse kloramiinideks. Need põhjustavad silmades punetust ja sügelust, löövet, ninaärritust, köha ja vilisevat hingamist.
Ennetamiseks käige enne ujumist duši all ja vältige basseini urineerimist. Normaalse pH-taseme puhul ei teki ärritusi.
Allikas: Huffpost