Air Baltic tühistas tänase Londoni lennu, reisijad on masenduses

Lennu ärajäämine on stressitekitav, kuid võib sisse tuua ka sadu eurosid. Foto: Kuvatõmmis Google'i keskkonnast

«Üks päev läheb kaotsi,» ahastas Postimehega ühendust võtnud õnnetu reisija. Päiksekiirena on kõigil hilinejatel aga lootus suurele hüvitisele.

Läti lennufirma Air Baltic jättis ära täna pärastlõunal Tallinnast London Gawicki lennujaama viima pidanud lennu BT 871. Veidi hiljem tühistati ka lend, mis pidi täna õhtul tooma reisijad Londonist Tallinna.

Postimehe reisiveebiga ühendust võtnud ärritunud naine kurtis, et lennujaamas pole  Air Balticul esindust, infot saada on raske ning teade ümberbroneerimise kohta saabus elektrooniliselt. Uued lennud on Air Baltic valinud aga selliselt, et reisijad peavad õhtul lendama Riiga, kus veedetakse öö ja alles homme pärastlõunal lennatakse Riiast Londonisse edasi. Kuhu hotelli Air Baltic Riias reisijad paneb, ei ole teada. «Meid on seitse inimest. Ma ei tea ka seda, kas kõigile lennukis viibima pidanud reisijatele anti samad lennud,» täpsustas kodanik.

Teda häiris ka asjaolu, et reisijaid ei paigutatud mõne muu lennukompanii varasemale lennule ning Londonisse jõutakse veidi enam kui ööpäev hiljem. «See pole ju Tahiti, kuhu on keeruline saada, see on London. Nüüd läheb üks päev kaotsi ja Airbnbst me ei saa majutusraha tagasi.» Naist häiris ka, et pika ooteaja kompensatsiooniks jagatud toitlustusvautšer oli vaid kuue euro suuruse väärtusega. «Mis ma selle eest ostan?» küsis ta retooriliselt.

Vastavalt Euroopa Liidu lennureisijate õiguste direktiivile on reisijail, kelle lend tühistati, õigus valida piletiraha tagasisaamise, marsruudi muutmise või tagasilennu vahel, samuti on neil õigus abile lennujaamas.

Kui lennu tühistamisest teavitati vähem kui 14 päeva enne kavandatud väljumiskuupäeva, on reisijail ka õigus hüvitisele vahemikus 250 kuni 600 eurot. «Lennuettevõtja on kohustatud tõendama, kas ja millal teile isiklikult teatati lennu tühistamisest,» teatab lennureisijate õiguste direktiivile pühendatud ELi veebilehekülg. «Kuid hüvitist ei pea maksma, kui lennuettevõtja suudab tõestada, et lennu tühistamine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Tõendamiseks peab lennuettevõtja esitama näiteks logiväljavõtted või juhtumiaruanded.»

Ka reisijail, kelle lennu väljumine hilineb, on «õigus abile, piletiraha tagasisaamisele ja tagasilennule sõltuvalt hilinemise kestusest ja lennu pikkusest.»

Kui lennu sihtkohta saabuti rohkem kui kolmetunnise hilinemisega, on reisijail õigus saada hüvitist, kui hilinemine ei olnud tingitud erakorralistest asjaoludest. Hüvitise suurus on 250 eurot alla 1500 kilomeetri pikkuse lennu, 400 eurot üle 1500 km pika lennu puhul ELi piires ja kõigi teiste 1500 kuni 3500 kilomeetriste lendude puhul. Enam kui 3500 kilomeetrit pika lennu puhul on hüvitis 600 eurot.

Postimehe reisiveeb võttis ühendust Tallinna lennujaama ja Air Balticuga, et selgitada välja lennu ärajäämise põhjused. Air Balticu avalikkussuhete esindaja Augusts Zilberts lausus, et lennuk, mis pidi lendama Tallinnast Londonisse, sai eelmisel lennul välgulöögi ja peeti vajalikuks viia läbi lennuki põhjalik inspekteerimine. Kokku sai lendude ärajäämisest mõjutatud umbes 200 reisijat. Air Balticu poliitika on eelistada lennuta jäänud reisijate ümberbroneerimist oma lendudele, kuid kui see pole võimalik, broneeritakse Zilbertsi sõnul ümber ka teiste kompaniide lendudele, et reisijad jõuaks sihtkohta võimalikult väikse hilinemisega.