Ära maga maha selle suve parimaid elamusi!

Foto: Shutterstock

Viljandi pärimusmuusika festival: neli päeva unustamatuid elamusi

Suvine ja meeleolukas sündmus, mida ei tohiks kindlasti maha magada, on XXXI Viljandi pärimusmuusika festival. See toimub 25.-28. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas, pakkudes nelja päeva jagu rikkalikku programmi.

Viljandi pärimusmuusika festival on Baltimaade ja Põhjamaade üks suurimaid omalaadseid festivale. Nautida saab enam kui 75 kontserti. Festivali eesmärk on hoida elus imelist traditsiooni, tugevdades seeläbi meie rahvuslikku eripära ja muusikalist emakeelt. Festivali atmosfäär Viljandi lossimägede vahel on võimas – see ühendab looduse ilu, ajaloolise pärandi parima muusika ja rõõmsameelsete inimestega.

Muusikat saab nautida mitmel laval, sealhulgas viiel välilaval ja kolmel siselaval. Sel aastal saab Viljandi laululavast festivali pealava. Esinejate seas on ligi 50 artisti ja bändi nii Eestist kui ka välismaalt, näiteks Puuluup, Singer Vinger, Curly Strings ja Trad.Attack!. Uut moodi muusikaelamus sünnib eriprojektina "Laula mu (rahva)laulu", kus laval kohtuvad 7 pärimussolisti ning 7 muu muusikastiili esindajat, kes hakkavad teineteise paladest folgilikke uusversioone esitama.

Lisaks pakub festival laia lisaprogrammi, kuhu kuuluvad pillimängu-, tantsu- ja lauluõpitoad. Need võimaldavad osalejatel mitte ainult kuulata suurepärast muusikat, vaid ka ise aktiivselt osa võtta.

Suurepärastele kontsertidele ja töötubadele lisaks on festivalil võimalik nautida ka maitsvat toitu, mis rikastab kogu kogemust veelgi.

Kui otsid selle suve tipphetki, siis Viljandi pärimusmuusika festival on kindlasti üks neist. Lisainfo festivali programmi kohta leiad siit.

Liitu tuhandete muusikasõpradega ja loo mälestusi, mis jäävad kestma!

Muusikaline lavastus „Rohelised niidud“ Kiidjärvel, Põlvamaal

Muusikaline lavastus „Rohelised niidud“ on kuuekümnendatel loodud armastatud muusikutest koosnenud EESTI RAADIO MEESKVARTETI lugu.

Kvartett koosseisus UNO LOOP, ERI KLAS, ARVED HAUG ja KALJU TERASMAA tegutses aastatel 1960-1964 ja sai oma üsnagi lühikese tegutsemisperioodi jooksul ääretult populaarseks ja armastatuks.

Tänu neile sai Eesti rahvas kuulda selliseid laule nagu „Romantika“, „Sepa jutustus“, „Imeilus suvepäev“, “ ja muidugi „Rohelised niidud“. Neis lauludes ei räägitud sõnagi nõukogulikust ülesehitustööst ega viisaastakuplaani täitmisest, vaid kaunist Eesti loodusest, suhetest ja armastusest.

Need laulud kõlasid legendaarsetes Tallinna restoranides, kus elu algas alles peale keskööd, gastrollidel üle laia Nõukogude Liidu, kus kvartetipoisse peeti enamasti välismaalasteks ja muidugi kõikjal üle Eestimaa laululavadel ja kultuurimajades. See oli nelja andeka mehe noorusaeg täis pööraseid seiklusi, armumisi ja eneseleidmist.

Lavastaja: Priit Võigemast

Autorid: Ott Kilusk, Maarek Toompere, Tarmo Kiviväli

Muusikajuht: Siim Aimla

Koreograaf: Liisi Org

Osades: Priit Võigemast, Birgit Sarrap, Priit Strandberg, Mait Malmsten, Jan Uuspõld, Sepo Seeman, Peeter Oja, Kalle Sepp, Laura Kalle, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar

Foto: Thors Films OÜ

Suveõhtute soojus ja teatrielamuste võlu - see on Vana Baskini Teatri viimase hooaja südamlik lugu.

Teater, mis on toonud naeru ja pisaraid tuhandetele, lõpetab oma teekonna sel aastal. Vana Baskini Teater, asutatud 2005. aastal legendaarse näitleja ja lavastaja Eino Baskini poolt, on tuntud oma särtsakate komöödiate ja südantsoojendavate etenduste poolest. See suvi on meie viimane teatrisuvi, pakkudes veel viimase võimaluse nautida armastatud lavastusi.

Sel suvel ootame teid teatrisuvele, mis on täis meeldejäävaid lavastusi. Repertuaaris on publiku lemmikud nagu "Metsas Ei Kuule Su Karjumist Keegi", kus säravad Helgi Sallo, Katrin Karisma ja Anne Veesaar. See tragikomöödia räägib kolmest sõbrannast, kes veedavad suve metsas, kuid unistus mõnusast nädalavahetusest looduses muutub painavaks õudusunenäoks. Alguses naljakas ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes põnevamaid tuure ja kulmineerub kriminaalsete sündmustega, pakkudes hulgaliselt naeru ja põnevust. Sel suvel on etendus laval 14 korda ning jõuab ka Saaremaa ja Hiiumaa publikuni.

"Aabitsa Kukk" on teine etendus suvehooajal. Mauno, kes käis esimeses klassis kaheksa aastat ja kellele aabits on kõik, tõlgendab maailma läbi aabitsatekstide. Tema uskumus, et kõik aabitsas kirjas olev on tõsi, teeb temast unikaalse tegelaskuju. "Aabitsa Kukk" on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal ja Eesti Draamateatris esietendus 2004. aastal. Näidend on ühiskonnakriitiline komöödia, mis avab mitmeid teemasid ja probleeme läbi pisikese ja vaese inimese vaatevinkli, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Lavastaja Andrus Vaarik ning Mauno rollis Lauri Liiv toovad selle lummava loo publikuni. Sel suvel tähistab "Aabitsa Kukk" oma 100. etendust, mis on märgiline saavutus väikesele erateatrile. See etendus, mis on peaaegu alati seesruumides ja ilmastikukindel, jõuab ka Ruhnu, Hiiumaale ja Saaremaale, et kohalikku elanikkonda lõbustada.

Lisaks ootab teid etendus "Kõbus ja Lõbus", kus Pille Pürg ja Toomas Lunge toovad lavale autobiograafilise loo täis paroodianumbreid ja elulisi hetki. Pille Pürgi juhtmõte "Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette" kajastub selles avameelses monoetenduses, kus vaatajad saavad piiluda teatrielu kulisside taha. Pille Pürgi humoorikas ja traagiline lugu on vürtsitatud lõbusate laulunumbrite ja pööraste paroodiatega, sealhulgas populaarne Kaja Kallase sketš. See ligi 3-tunnine etendus, mida mängitakse sel suvel 10 korda ja mis jõuab ka seekord Kihnu, on saanud suurepärase vastuvõtu.

Viimane teatrisuvi pakub unikaalseid etendusi erinevatel Eesti saartel, sealhulgas Hiiumaa, Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu saar, kuhu teater tavaliselt ei jõua. Ärge jätke kasutamata võimalust osa saada Vana Baskini Teatri viimastest etendustest, mis viivad teid naeru ja emotsioonide virrvarri.

Pange telefonid hääletuks, laske end kanda teatrimaagia lummusesse ja nautige Vana Baskini Teatrit, mis toob teieni parimad etendused, mida olete armastanud. Tulge ja tehke koos meiega ajalugu!

Lisainfo ja piletid leiate meie kodulehelt: Vana Baskini Teater

Leigo Järvemuusika: suve võlu ja helide harmoonia

Lõuna-Eesti maaliliste järvede ja metsade keskel peitub Leigo, paik, mis iga suve lõpus muutub tõeliseks muusika ja kunsti oaasiks. Selle suve oodatud sündmus, Leigo Järvemuusika, tähistab oma 25. sünnipäeva 10. augustil 2024 suurejoonelise balletilavastus-kontserdiga "Aju". See on midagi enamat kui lihtsalt kontsert; see on kogemus, mis toob kokku muusika, teaduse ja tantsu harmoonilise tervikuna.

Leigo Järvemuusika sündis Tõnu Tamme unistusest, mis sai alguse 1981. aastal, kui ta leidis oma suvekodu otsingutel selle kauni koha. Aastate jooksul on see unistus kasvanud ja arenenud, luues unustamatuid hetki paljudele külastajatele. Esimesel kontserdil, mis toimus 1998. aastal väikesel järvesaarel, astus üles Tallinn Brass. Sellest ajast alates on Leigo lavadel esinenud mitmed mainekad orkestrid ja artistid nagu Kremerata Baltica, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja paljud teised.

Leigo Järvemuusika 25. sünnipäeva puhul 10. augustil tuuakse publiku ette ballett “Aju”, mille libreto loojateks on ajuteadlane Jaan Aru, kirjanik Tõnu Õnnepalu, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning lavastaja-koreograaf Teet Kask.

Balletti esitavad elektroonilise muusika legend Legowelt (NL) ning Leigo löökpillikvartett. Tantsijatena astuvad üles Carlos Campo Vecino (SP), Maria Solei Järvet, Anna-Roberta Lahesoo (Eesti Rahvusballett), Aleksandra Kantola, Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett) ja Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad.

Visuaalse vaatemängu loovad valguskunstnik Margus Vaigur, kujundaja-arhitekt Ülar Mark ning Soome videokunstnik ja animaator Juho Lähdesmäki. Kui Leigo on tuntud oma suurejooneliste vee- ja tulevaatemängude poolest, siis tänavune etendus on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi osana veelgi muljetavaldavam, kaasahaaravam ja võimsam - tasub kohale tulla ja oma silmaga näha!

“Lavastus puudutab eelkõige kolme väga olulist teemat. Esiteks, kuidas AI ehk tehisintellekt meie elu ja käitumist mõjutab, teiseks, kuidas tänu ekraanindusele on meie sotsiaalsus tunduvalt vähenenud, ning kolmandaks, kuidas mingisugune suurem progress on tänu sellele kõigele pidurdunud. Kindlasti huvitab mind ja kogu lavastusmeeskonda ka see, kuidas me oma ajuga hakkama saame, mis on aju tähendus meie kehas. Kuidas aru saada, mis on illusioon või mis reaalsus, milliseid käsklusi aju meile annab, kui annab. Palju küsimusi, kuid kas ka vastuseid. Veel huvitab mind õppimise teema: Miks on vaja üldse midagi õppida, et paremini suhelda, miks on vaja õppida nii filigraanseid asju nagu on tempereeritud klaver või kasvõi ballett," selgitab lavastuse idee tagamaid Teet Kask.

Kutsume kõiki osa saama sellest unikaalsest sündmusest, mis toob kokku looduse ilu, muusika võlu ja kunstilise loovuse. Leigo Järvemuusika on festival, kus iga helin ja valguskiir räägib oma lugu, pakkudes sügavaid elamusi ja unustamatuid hetki. Tule ja avasta, kuidas muusika ja loodus saavad kokku Leigo maalilistel järvedel, luues maagia, mida ei saa sõnadesse panna – seda tuleb kogeda!

Ära lase mööda võimalust osaleda Leigo Järvemuusika 25. juubeli festivalil ja saa osa sellest suursugusest sündmusest, mis jääb kauaks meelde!