Istanbul nuumab nii kõhtu kui silma

Foto: Thea Karin

Armeenlased, kreeklased, albaanlased ja juudid – kui jalutada ringi Istanbulis, siis meenutavad linna värvikat ja muutuvat ajalugu nii mitmete erinevate kvartalite hooned kui ka nende nimed.

Reis Istanbuli on tänapäeval midagi täiesti muud, kui mäletan aastatetagusest ajast, mil Istanbuli külastas oluliselt vähem turiste kui täna ja saabuti vana ehk Atatürki nimelise lennujaama kaudu. Tänaseks saabub Istanbuli reisijaid kuus kaugelt üle miljoni, 2023. aasta jooksul tuli neid kokku tervelt 17.4 miljonit. See annab end nii optiliselt kui füüsiliselt tunda just linna kõige turistlikumas paigas ehk mošee Hagia Sophia ümber. Varsti 20 miljonile elanikule lähenev metropol on üks maailma rahvarohkemaid ning Istanbuli rahvusvahelist lennujaama (avati aastal 2019) oodatakse järgmisel aastal läbivat üle 200 miljoni inimese. Pole ka ime, sest teenindatakse kokku üle 300 sihtkoha enam kui sajal maal ning ühendades kõiki kontinente peale Antarktika. 40 kilomeetri kaugusel Istanbuli tuntuimast Taksimi väljakust asuv lennujaam tundub pulbitsevast linnasüdamest olevat just mitte eriti kaugel, aga ainuüksi lennujaamast välja saamine võtab rohkem kui tunni. Põhjuseks asjaolu, et Istanbuli rahvusvahelises lennujaamas on vaid üks terminal – uhkelt suurim ühe katuse all olev terminal maailmas –, kus peale lennukist pääsemist võib kõmpida kilomeetreid, et jõuda passikontrolli, mille sinka-vonka ridades sammumise järel tuleb omajagu marssida veel lõplikku väljapääsuni.

Kuid kord terminalist välja jõudnuna võtab linna saabumine tõesti aega vaid ainult 45 minutit.

Osa Istanbulist pärineb veel Sultan Süleymani ehk Süleyman Toreda ajast, mil oskuslik õukonnaarhitekt Mimar Sinan andis tollasele Konstantinoopolile täiesti uue näo. Mošeed võtsid hiigelmõõtmed ja saledad minaretid kõrgusid tasakaalustuseks «taevakaartele». Just paar kuud tagasi valmis linna kõige turistlikumas osas uus Hagia Sophia ajaloo ja kogemuste muuseum (Ayasofya Tarihi ve Deneyim Müzesi), mis pikkade järjekordade ja maailma eri paigust pärit turistigruppide vahel on veel mõneks ajaks väikeseks rahuoaasiks. Uus kontseptsioon lubab valitud keelt edastavate kõrvaklappides liikuda väikestes gruppides mööda ruume, kus seintele kuvatakse Hagia Sophia ajalugu ja möödunud sajandite sündmusi.

Moodne kunst iidses metropolis. Foto: Thea Karin

Ka Sinani nime kandva kunstikooli vastas asuva värskelt avatud hotell Maestro osutus heaks valikuks, sest just siit pääseb peale turvakontrolli kaks aastat tagasi valmis saanud Galata sadamaalale, kust algab lai promenaad otse Bosporuse kaldal. Jalutuskäik pakub mõnusat vaadet mööduvatele praamidele ning annab võimaluse terve rea restoranide ja kaupluste vahel valida, kuid astuda sisse ka uhiuude muuseumisse Istanbul Modern, kus minu jaoks kõige huvitavamaks olid fotod kunagisest Istanbulist ja tema inimesi stseenides, mis enam korduda ei saa. Unikaalsed on ehk ka stseenid promenaadil, kus kohtab nii pealaest jalatallani kaetud mosleminaisi kui oma ilu meretuule käes jäädvustavaid neidusid. Siin ollakse väga lähedal ka kruiisilaevadele, sest nende ette kerkib promenaadilt väike müür patseerijate ja turistide vahele, mis peale laeva lahkumist jälle kaob ja promenaadi kõikide jaoks vabastab. Hotelli tagant, kui on õnnestunud langetada õige otsus trepi osas, viib see kümneminutilise jalutuskäiguga otse Taksimi väljakule: hommikust õhtuni lõigutakse seal kebabi. Saksamaal on selle ülipopulaarse kiirtoidu osas on seal juba tekkinud paanika kõrgenenud hindade tõttu, kuid siin saab seda edasi nautida nagu ka traditsioonilisi kringleid, grillitud maisi ja ülidekoratiivselt kandikule koondatud karpe sidruniga (kümme aromaatset ja riisiga täidetud karpi maksavad ca 1.5 eurot ning sama hinnaga võib kätte saada ka toeka kebabi). Üldse võib Istanbuliga tutvudes armuda kõigepealt tema söökidesse ja viisi, kuidas neid süüakse. Nii sattusin ma tänu nõuandele tillukesel tänaval endast mitte midagi lubavast uksest sisse ja trepist üles astudes imelisse lokaali, kus grill suitseb ja saviahjust tõstetakse välja kohe lauale tulevaid küpsetisi.

Linn kasvab pidevalt, sest igal aastal lisandub Istanbuli ca 200 000 uusi immigrante, kellest suur osa Türgi enda maapiirkondadest. See on üks osa linna pidevast muutumisvajadusest kohandudes uutele residentidele, pidevalt kerkivad uued elamute rajoonid, täieneb skyline, muutub infrastruktuur, majandus ja linna tulevikustrateegiad. Aga Galata sillal seisavad ikka veel kalurid, ridvad käes nagu ka viis korda päevas kõlav muezzin´i palvelehüüd on edasi Istanbuli sümboliteks. Ja kuhugi ei ole kadunud Istanbuli rikkus. Siin on tervelt viis kauplust, kus müüakse ainult Ferrarisid ja Maseratisid, selgus. Ja vähemalt üks luksuslimusiin on igas automajas.

Reis toimus Türgi Kultuuriministeeriumi kutsel.