:format(webp)/nginx/o/2023/06/07/15373886t1h2799.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/08/16131674t1ha962.jpg)
Filipiinide isoleeritud Tawi Tawi provintsist pärit Badjao hõim, kes suudab vee all ilma hapnikuta ujuda uskumatult suuri vahemaid, on nüüd väljasuremisohus, teatavad mitmed allikad.
AMFIIBINIMESED ⟩ Geneetiliselt muteerunud hõim, kes veedab iga päev vee all 5 tundi, on nüüd väljasuremisohus (2)
Project Happinessile antud intervjuus rääkis Tawi Tawi provintsi hõimu 85-aastane pealik Santarawi Lalisan, kuidas tema inimesed on lugematute põlvkondade jooksul täiustanud vabasukeldumise kunsti – lapsed õppivat vabasukeldumist juba sünnist saati. Ta selgitas: «Olen Tawi Tawis tšempion, omal ajal pidasin vee all vastu kaheksa minutit, nüüd pean vastu maksimaalselt viis minutit.»
Teadlaste sõnul suudavad Badjao inimesed hinge kinni hoida palju kauem kui keskmine inimene, veetes vee all kuni viis tundi päevas. Nende veri suudab hapnikku paremini transportida ainulaadse mutatsiooni tõttu, mis on välja arenenud evolutsiooni teel.
Badjao küla seisab vaiadel, mida ühendavad rabeda välimusega bambusest ja triivpuidust sillad. Kohalikud teavad täpselt, kuidas seal liikuda, et vältida ookeanisse kukkumist. Kuid majade all olevates vetes vohab plastprügi, mis on sundinud paljusid kohalikke jääma maismaale.
/nginx/o/2024/06/08/16131678t1h6db1.jpg)
«Siia on saabunud palju plasti, mis on tulnud kaasa supermarketite arvu suurenemisega. Siin ei kasutata enam paberit, vaid plasti,» ütleb Lalisan.
Sellegipoolest on ka neid badjaolasi, kes hoiavad kinni vanadest tavadest, püüavad kalu vee alla sukeldudes, kannavad omatehtud puidust ujumisprille ja palju muudki.
Lalisanile õpetas sukeldumist tema isa: «Ta õpetas, et mis iganes ka vee all ei juhtuks, pean vastu pidama ja hinge kinni hoidma, ükskõik mis. Oma peas mõtlen küll alati, kas ikka jõuan tagasi. Siis ma usaldan Jumalat, et ta annaks mulle ikka elu, et ma tagasi jõuaksin.»
Isolated tribe 'genetically mutated' to swim underwater 5 hours a day are 'dying out'https://t.co/BbcaLQ1L7m pic.twitter.com/HIZ2HLKk63
— Daily Star (@dailystar) May 29, 2024
«Merest leian kõik, mida elamiseks vajan,» lisas ta. «Vaatan korallide ja kivide vahele, äkki on seal kala. Kui näen, siis püüan need harpuuniga kinni ja söön ära.»
Kalalkäik on kohalike meeste seas auasi, mis on tulnud esivanematelt. Nendelt pärinevad oskused ja teadmised, mida kuskilt mujalt ei saa. Meeste sõnul on kalalkäik eriline püha hetk, sest see seob neid nende vaarisadega.
Kuid Badjau elustiil on üha enam ohus. Aina enam ahvatleb kohalikke läänelik eluviis, kuid ohuallikaks on ka kasvav saaste – mitte ainult nende küla ümbritsevates vetes, vaid ka kalades, mis moodustavad suurema osa nende toidulauast.
Allikad: Project Happiness Youtube, DailyStar, Unilad