Ahvide rünnakud reisidel on tavalisemad kui me tahaks - kuidas neid vältida?

Postimees Reis
, reis.postimees.ee
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sooja kliimaga reisisihtkohad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas, aga ka näiteks Gibraltar on eestlaste seas populaarsed ning igal aastal reisib nendesse paikadesse tuhandeid eestlasi. Üks nende piirkondade seni nõrgalt tajutud oht on seotud sõbralikena tunduvate ahvidega, kes tegelikkuses on osavad vargad ning muutuvad kiiresti agressiivseks, kui neid takistada. Ahvirünnak võib endaga aga kaasa tuua päris tõsiseid tagajärgi.

Enim puutuvad Eesti inimesed ahvidega kokku populaarsel puhkusesaarel Balil, mille keskel asuvas Ubudi linnakeses on turistidele külastamiseks lausa eraldi ahvimets, kuigi pärdikuid võib saarel näha igal pool ning enamasti seal, kus on turistid ja toit. Tegemist on inimestega harjunud loomadega, kes varastavad päikeseprille, mobiiltelefone ja muud väärtuslikku, et asjadega mängida või neid toidu vastu tagasi vahetada. Siiski saab igal aastal ahvide käppade ja hammaste läbi vigastada kümneid inimesi.

«Ahvid hüppavad pähe, kisuvad riideid katki, kriimustavad, hammustavad ning võivad tekitada päris tõsiseid haavu. Puhkuse ajal tähendab selline vahejuhtum lisaväljaminekuid, sest hammustuste korral on soovitav minna kohe tegema marutaudivastast süsti, samuti tuleb purunenud või kaotsi läinud asjad asendada ning nii võivad kulud osutuda lühikese ajaga mitmesaja euro suuruseks,» hoiatas kindlustusfirma Balcia Insurance tegevjuht Denis Nikolajev.

Kõige sagedamini puutuvad reisijad ahvirünnakutega kokku Jaapanis, Tais, Indoneesias ja Indias, kuid juhtumeid on olnud ka Costa Ricast ja Nicaraguast. Euroopas on ainuke tõenäoline koht ahvidega pahandusse sattuda Gibraltar.

«Poolmetsikute ahvide populatsioon neis piirkondades kasvab kiiresti ning loomad on inimestega harjunud, kuid mitte sõbrunenud. Nemad näevad inimeses siiski vahendit toidu hankimiseks, kuid igasuguseid neile ohtlikena tunduvaid lähenemiskaitseid on nad valmis kohe raevukalt tõrjuma,» ütles Nikolajev.

Ahvidega sekelduste vältimiseks soovitab Nikolajev hoida loomadega distantsi ja foto tegemiseks liiga lähedale mitte minna. Võib juhtuda, et teinekord ronib ahv inimesele ise külje alla lootuses midagi saada või pihta panna. Sel juhul tuleks jääda rahulikuks ning mitte teha äkilisi liigutusi, sest ahvid võivad tajuda kiireid liigutusi ja karjumist ohuna ning otsustada rünnata.

«Samuti on soovitav vältida loomadega silmsidet ja hammaste näitamist, sest ahvid tajuvad neid signaale agressioonina. Seega ei pruugi ahvi suunas laialt naeratamine olla just kõige targem tegu,» õpetas Nikolajev.

Rusikareegel number üks on aga hoiduda loomade toitmisest. Kuigi vastavad sildid on kogu maailmas igal pool väljas, leidub alati neid, kes tahavad loomadele palukesi pakkuda. See aga kinnistab veelgi rohkem ahvi teadmist, et turistilt on võimalik toitu saada. Samuti ei tohiks ahvide juuresolekul ise midagi süüa ega toitu käes hoida, sest see võib neid ligi meelitada ja toidu ära võtmise käigus ei pea ahvid paljuks sind ka vigastada.

Ahve köidavad ka mitmesugused läikivad asjad, mistõttu on ahviparkidesse minnes soovitatav eemaldada ehted, mitte kanda päikeseprille ning pikad juuksed pigem kinni siduda.

Igasuguse looma rünnak ja asjade vargus on puhkusel olles kahtlemata ebameeldiv kogemus. Selleks, et tervise- ja materiaalseid kahjusid korvata, soovitab Nikolajev reisile minnes alati piisava kindlustuskattega reisikindlustus sõlmida.

Kui ahv on tekitanud inimesele füüsilisi vigastusi, tuleks haava veega pesta, desinfitseerida ja pöörduda kohe lähimasse raviasutusse vajalike analüüside tegemiseks ja marutaudivaktsiini saamiseks. Balcia ekspert juhib tähelepanu, et need kulud katab reisikindlustus, mistõttu tuleks sellistel puhkudel alles hoida kõik kviitungid ja arved, mille saab hiljem esitada kindlustusandjale hüvitise saamiseks.

Tagasi üles