SÕBRAD KOOS ⟩ Robert Linna, Peep Veedla, Uurikad ja loodus saavad kokku Põlula mõisas

Uurikad Foto: Dmitri Kotjuh/Postimees

Kontserdikorraldaja ja linnuhuviline Peep Veedla on tuntud veel ka linnutekstide loojana, mis pole ainult humoorikad, vaid ka õpetlikud. Kuidas need laulud koostöös Uurikatega nii populaarseks on saanud ning kuidas on värssidesse sattunud Anne Veski ja RMK?

Vinni valla säravad tähed

Uuri külast pärit folkbändi Uurikad on koos Peep Veedlaga valmis saanud terve muusikalise tsükli, mis on kontserditel esitades väga populaarsed ja sooja vastuvõtu saanud. Saabuval pühapäeval, 2. juunil, on võimalik Peebu tekste, Uurikate ja Robert Linna muusikat ning päris linnuhääli kuulata Virumaal Vinni vallas, Põlula mõisa Keldrimäel.

Noorte ansambel Uurikad on pärit Kuusalu vallast, Uuri külast, kuid nad on populaarsed ja oodatud esinejad üle kogu Eesti. Tegelikult kaugemalgi - nende esinemine Helsingis võitis eelmisel sügisel publiku südamed. Kuna Uuri külla on ennast koos perega sisse seadnud endine linnamees Robert Linna, pole imestada, et sündinud on uus muusikaline koostöö. 

Uurisime Peebult kuidas nii meeleolukas ja inimestes head tuju tekitav muusikaline koostöö sündis. 

Mitmekülgne mees elab ise Vinni vallas liigirikkas ja kaunis kohas, kus linnuhääled on iga päev tema lahutamatuks kaaslasteks. «Eks igal inimesel on välja kujunenud mingid oskused, mis võivad teiste jaoks ületamatuna tunduda. Minu jaoks on selleks oskuseks välja kujunenud linnulaulu tundmise oskus ning selle omandamiseks pole vaja olnud päevagi koolis käia, see on looduses liikudes omandatud,» räägib Peep taustast. «Ka luuletamise oskus on ise külge hakanud ning ega mul muudel teemadel polegi huvi sõnu riimi seada, kui linnuteemadel. Kusjuures pean vajalikuks, et neid linnuvärsse lugedes või kuulates linnu kohta ka võimalikult palju teada saaks. Samuti meeldib mulle neisse värssidesse ka väike vigur sisse sokutada.»

Loomingu juures on väga oluline publiku tagasiside ja selles osas on Veedla ja Uurikate koostööd magus edu saatnud. «Tundub, et publikule lähevad need lood peale vägagi. Hea näide pärineb Helsingist Mardilaadalt, kus meie linnulaulude kava oli programmis paigutatud päeva viimaseks kontserdiks vahetult enne sulgemist. Korraldaja manitses, et tehke lühidalt, muidu esinete tühjale saalile, inimesed kiirustavad koju. Välja kujunes aga nii, et andsime kontserdi, mis lõppes alles pisut peale ametlikku sulgemisaega ning saalist ei lahkunud ükski inimene, aplaus oli maruline,» pajatab Peep uhkelt, unustamata kiidusõnu Uurikatele: «Nad suudavad nii kaasahaaravalt esineda!»

Peep Veedla ja Uurikate juhendaja ning helilooja Külli-Katri Eskeni viljakas koostöö algas juba aastaid tagasi, kui Esken produtseeris ansamblit IceCream ning plaadifirma TopTen juhataja Peep andis välja IceCreami plaate ja kassette. Siis tuli selgus, et omavaheline koostöö klapib hästi ja nüüd, kui Esken lastega uue bändi tegi, tuli uus koostöö justkui iseenesest. 

Igas laulus väike vimka ja õpetlik noot 

Sõnadesse pole Peep osanud panna neid linnuliike, kellega on vähe kokkupuudet olnud ja puudub isiklik suhe. «Sätin ju luuleridadesse ikkagi oma emotsioone ja kogemusi, mis lindudega seotud. Seega värssidesse on leidnud tee just mulle südamelähedased linnud.»

Ja kes teeb, sel juhtub. Mees jätkab: «Kuna olen pikka aega olnud ka muusikaprodutsent, on minu linnuvärssidesse aeg-ajalt sattunud võrdluseks mõnele linnuhäälele tuntud muusikudki. Loodetavasti ei pane Anne Veski, Marko Matvere, Madonna ja teised seda mulle pahaks. Üks RMK töötaja solvus küll tõsiselt musträhni laulu sõnade peale, kirjutas mulle pika pahandava kirja. Teised RMK töötajad, kellega olen suhelnud, on seda huumorit, rähni loogikat mõistnud ja kaasa muianud. Nimelt ütleb musträhn laulus: «Ei ohtlik pole ma, kui keegi metsa ohustab, siis on see RMK!»»