ÜLLATAV ⟩ Just nendesse paikadesse tahetakse sel aastal kõige enam reisida

Foto: IIZI Kindlustusmaakler AS

Eesti Panga andmetel külastasid eestlased 2023. aastal välisriike üle 3 miljoni korra, mida oli 13 protsenti rohkem kui 2022. aastal. Reisimine on jätkuvalt ärevast majandusolukorrast olenemata inimestele oluline.

Kõikidest reisidest lausa 77 protsenti tehti Euroopa Liidu riikidesse – kõige enam külastati Soomet ja Lätit. Euroopa Liidu välistesse riikidesse reisiti mullu viiendiku võrra enam. Reisibüroo Tuusik andmetel on üheks meelispaigaks Türgi, mida toetab ka Eesti Panga reisistatistika. Tuusiku esindaja sõnul on eestlaste seas endiselt populaarsed sihtkohad ka Tenerife, Kreeka ja Egiptus.

Kaugematest sihtidest köidab tähelepanu imelise loodusega Sri Lanka

Kui vaadata Euroopast kaugemale, siis talvehooajal kogub populaarsust Lõuna-Aasias asuv Sri Lanka. Tänavu on sinna võimalik lennata ka otselennuga, mille sisse jääb tankimine Bahreinis ning kuna sihtkoht on uus, siis on ka huvi arvestatav.

Eelolevaks suvehooajaks on samuti laienenud sihtkohtade valik, kuna Eesti turule on tulemas uus reisikorraldaja, kes hakkab lennutama Küprosele, Albaaniasse ja Kreekas asuvale Evia poolsaarele. Eelbroneeringud näitavad aga juba praegu, et huvi Türgis puhkamise vastu on jätkuvalt suurim.

Reisiplaane tehakse pikemalt ette ja välditakse kõrghooaega

Reisibüroo Tuusiku esindaja sõnul on hakatud oma reise oluliselt rohkem ette planeerima ja juba otsitakse reise 2024/25. talvehooajaks. Raske öelda, kas põhjuseks on hirm majanduslanguse ees, hindade jätkuv kasv või fakt, et suur osa reisihuvilistest jäid mullu puhkusest ilma, sest turgu tõmmati võrreldes 2022. aastaga korralikult koomale ja lennukohti oli oluliselt vähem.

Planeerimisel välditakse üha enam ka kõrghooaega ning panustatakse nii-öelda üleminukuajale. Ühest küljest on siis hinnad rahakotisõbralikumad ning näiteks Lõuna-Euroopa on just siis eestlase jaoks parajalt soe ja nauditav. 2023. aasta suvekuude kuumarekordid olid turistidele pigem šokeerivad, mistõttu võib arvata, et tänavu planeeritakse reise enne või peale kõrghooaega.

Reisikindlustus peaks reisiplaaniga käsikäes käima

Viimased aastad on näidanud, et olukord maailmas on üha turbulentsem ja reisikindlustus peaks olema loomulik osa reisipaketist. Reisikindlustuseta maailma avastamine on pigem riskantne. Streigid, lendude hilinemised või võimu näitavad loodusjõud võivad reisiplaane tuntavalt mõjutada.

«Mis puudutab kaugemaid sihtkohti, siis ka kindlustuse poolelt saab öelda, et kasvanud on nende klientide arv, kes pikalt ette ostetud kallima reisi ka kohe ära kindlustavad,» nendib Iizi vara- ja isikukindlustuse tootearendusjuht Pille Plees.

Sihtkohtade valikul, mis jäävad Euroopa Liidust välja, peaks reisikindlustuse arvesse võtma järgmist:

• Vali kõrge meditsiiniabi summa – meditsiiniabi summa peaks olema maksimaalselt suur, soovitavalt alates 500 000 eurost. Arstiabi on välismaal väga kallis ning erinevate tervisemurede või vigastuste korral võib vaja minna eritransporti tagasi Eestisse. Näiteks on eksootilistes riikides levinud rasked terviserikked võõramaa söögi ja joogi tõttu – mürgistused, suur vedelikukaotus, intensiivravi vajadus. Ette tuleb ka sealsete loomade tekitatud vigastusi, kui näiteks ahv või papagoi mingil moel ründab. Juhtumeid on ka eksootiliste haigustega (malaaria, dengue-palavik jms), mis võivad reisihuvilise päevadeks haigevoodisse viia.
• Vali reisitõrke kaitset sisaldav pakett ja hinda oma pagasi väärtust – paraku on turistid võõras riigis meelepärane saak. Pleesi sõnul katab pagasikindlustus röövimise või varguse korral varastatud esemed ja dokumendid. Lisaks on abi reisitõrke kindlustuskaitsest, mis katab näiteks koju tagasi pöördumise kulud, kui olulised dokumendid on kaduma läinud. Reisitõrke kaitse aitab ka loodusõnnetuste või terroriakti korral, mille tõttu võib reis katkeda või sootuks ära jääda. Näiteks võib kiire evakueerimine kaasa tuua märkimisväärseid lisakulutusi ning siis on kindlustuskaitsest kindlasti kasu.