SINNA JA TAGASI ⟩ Lõuna-Aafrika Vabariigi viisa: Eesti välispoliitika piinlik mõistatus

Lõuna-Aafrika Vabariiki saavad viisata või e-viisaga reisida kõigi roheliste maade kodanikud. Eesti on sarnaselt Somaalia, Mongoolia ja Ukrainaga ebasoodsas seisundis. Foto: Wikimedia Commons

Viimase paarikümne aastaga on eestlaste reisimisvabadus laienenud uskumatul moel. Enam pole vaja viisat ei Kanadasse ega USAsse (piisab elektroonilisest reisiloast), ära on jäänud vajadus matkata Helsingisse hankima Brasiilia viisapabereid ning sõit Pariisi või Münchenisse käib sama lihtsalt kui käik Viru-Nigulasse või Abja-Paluojja. Valla on peaaegu kogu maailm. Kuid mitte kõik.

Kes peaks tahtma reisida Lõuna-Aafrika Vabariiki (LAV), et maitsta sealseid veine, imetleda Kaplinna unikaalset maastikku või osaleda safaril, on korraga tagasi 1990ndates. Viisa saamine eeldab suure hulga peaaegu piinlikult mõjuvate paberite kokkuseadmist – sealhulgas pangakonto kolme kuu väljavõte ning lubakiri tööandjalt. Hotellimajutus peab olema ette broneeritud viimaseks kui üheks LAVis veedetavaks päevaks.

Siis tuleb tohutu dokumendipakk (lastega reisides peavad kõik dokumendid olema neile dubleeritud) koos passidega saata Stockholmi, kus asja hakatakse aegamööda menetlema. Kuluda võib kuu, kuid kõige ettevaatlikumad reisikorraldajad arvestavad kahega. Vahel on passid lõpuks kaduma läinud. «Täiesti arusaamatu, et peame tänapäeval sellist jama läbi tegema,» lausub ühe reisibüroo töötaja. «Nad ei vasta meilidele, ei vasta telefonile. Ebanormaalne olukord.»