HEA TEADA ⟩ Millist kindlustust vajad suusareisile minnes?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ekstreemspordiga seotud reisiplaanid on keskmisest kõrgema riskiga ning vajavad kindlustamisel suuremat tähelepanu. Mida peaks suusapuhkuse jaoks kindlustust tehes silmas pidama, et oleksid ootamatuste eest kaitstud?

Õnnetusi võib ikka ette tulla – suusamäel kipub neid aga tihemini juhtuma kui tavalisel puhkusereisil. Seetõttu on reisikindlustust tehes äärmiselt oluline valida piisava suurusega meditsiiniabikindlustuse summa. Minimaalseks kindlustussummaks võiks olla 500 000 eurot – paljudes sihtkohtades on meditsiiniabi kulud väga suured. Näiteks Prantsusmaa, Šveitsi ja Austria suusakeskustes on reeglina kasutusel erameditsiiniteenused, mis on tavasüsteemist kordades kallimad.

LHV Kindlustuse tooteosakonna juhi Alver Kivirüüdi sõnul võivad olenevalt õnnetusest ravikulud paisuda väga suureks, seda ka väikeste vigastuste puhul. «Meie praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus Euroopas suusareisil saadud jalavigastuse kulud ulatuvad ligi 30 000 euroni. Seepärast tasub arvestada, et reisikindlustus tuleks sõlmida ka reisides lähiriikidesse, näiteks Soome, mis on suusatajate seas populaarne sihtkoht. Tihti arvatakse, et reisides tagab piisava kaitse Euroopa ravikindlustuskaart – aga kui suusamäel juhtub õnnetus ning vaja on meditsiinitransporti ning eraldi lennupileteid, siis neid ravikindlustuskaart ei kata,» sõnas Kivirüüt.

Suusapuhkusele minnes tasub lisakaitsetest valida vastutus- ja õigusabikindlustus – see on abiks, kui peaks juhtuma õnnetus, kuhu on kaasatud ka teine suusataja. «Suusareisi puhul on üldiselt vaja teha lisaks ka spordikindlustus, kuid reisikindlustuse tingimustest tasub alati üle vaadata, kas tegevused on kenasti kaetud. Arvestada tuleb, et kindlustus ei kata väljaspool ametlikke suusaradasid suusatamist. Küll aga on võimalik kindlustada ette ostetud suusamäe piletid, juhuks kui mägi on halva ilma tõttu suletud,» lisas Kivirüüt.

Kui reisile võetakse kaasa suusad või muu varustus, tuleks pagasikindlustus teha suuremas summas kui tavalise puhkuse puhul – eriti juhul, kui reisile minnakse ümberistumistega lennuga. «Oleme näinud, et inimesed kipuvad oma pagasi väärtust alahindama ning valivad väiksema kindlustuskaitse. Tuleb arvestada, et kaitse alla kuulub ka käsipagas koos seal sisalduvate esemete ja tehnikaga. Tihti arvatakse, et käsipagasiga pole mõtet kindlustust tehes arvestada, sest lennu ajal ei saa see nii lihtsasti kaduma minna. Pagasikindlustus kehtib aga lisaks lennukile ka hotellis ja mujal ringi liikudes,» sõnas Kivirüüt.

Reisitõrkekindlustuse summat valides tuleks välja arvutada reisi kogumaksumus – transport, majutus, kohapealsed kulud ja mäepiletid. Reisi maksumuse summat tasub ka veidi suurendada, juhuks kui ootamatult on vaja osta uued lennupiletid, mis on tihtipeale kallimad kui esialgu planeeritud reis.

Reisikindlustus tasub sõlmida esimesel võimalusel pärast reisikulude tasumist, sest reisitõrke kaitse hakkab kehtima 72 tundi pärast lepingu sõlmimist. See tähendab, et kui ostad reisikindlustuse reisile eelneval päeval ja peaksid haigestuma või õnnetusse sattuma reisipäeva hommikul, siis paraku kindlustus veel kehtima ei ole hakanud ning reisikulutusi kindlustus hüvitada ei saa. Kui aga teha reisikindlustus varem, on selle hind sama ning reisitõrkekindlustus kehtib pikema aja vältel.