Loodeväila on otsitud sajandeid otsekui ihaldatud õnnemaad eldoraadot. Kuni Panama kanalit polnud veel kaevatud, oli Atlandi ookeanilt Vaiksesse jõudmiseks vaid üks tee lõunas – Drake’i väin Antarktika ja Lõuna-Ameerika tipu vahel, kus asub ka kurikuulus Hoorni neem. Oletati ja loodeti päris õigesti, et mingi läbipääs peab ka põhja pool olema, kuid selle otsingutel kadus jäisesse hauda palju uhkeid laevu ja tublisid meresõitjaid. Ühest traagilisimast ja tuntuimast läbikukkumisest, inglase John Franklini juhitud ekspeditsioonist laevadel Terror ja Erebus on mitmeid filmegi vändatud.

Norra polaarlegend Roald Amundsen oli esimene, kes Loodeväila 1903–1906 edukalt läbis. Paik, kus ta seda tehes kaks aastat talvitus, kannab Amundseni laeva auks Gjoa Haveni nime.

Loodeväil on saarte ja kitsuste rägastik Kanada Arktikas, mis on keskeltläbi üheksa kuud aastas jääs. Suvekuudel juulis ja augustis sulab see lahti, aga sulamine ei pruugi olla ühtlane, vaid tükati siit ja tükati sealt. Kes oktoobriks pole väilast läbi saanud, see peab järgmist aastat ootama. Meiegi olime end igaks juhuks provisioneerinud nii, et kui oleks juhtunud halvim, poleks me vähemalt nälga jäänud. Jääd on küll vähemaks jäänud, aga põhiliselt mitmeaastase jää arvelt, üheaastast noort jääd on palju ning see liigub kergemini ja ettearvamatumalt.