Aga keelega võib vabalt hätta jääda ka meie lähiriikides või kohtades, kus võiks eeldada, et inglise keelega, mis mugavalt suus on, saab ilma tõrgeteta läbi. Ega ikka pruugi saada küll.
Norralasest sõbraga suvel Riiast tulles kiljatas ta järsku rooli taga, tegi kiire teelt mahasõidu ning pööras väga vanamoodsasse tanklasse. Kuid selle kõrval seisis jälle vägagi modernne konteinermaja, uhiuus ja hinnasilt küljes. Mu kaaslane soovis sellist endale osta ja meie ees seisev eksemplar tundus talle ideaalsena. Minu ülesandeks said hinnaläbirääkimised ja muu ostuks vajaliku välja peilimine, sest selgus, et inglise keelega pole seal midagi teha. Hambutu mutike, kes seal kilest ja baikatekkidest kardinate vahel kössitas, oskas vaid läti keelt ja umbes sama vähe sõnu vene keeles kui mina, aga kahjuks meil see sõnavara ei ühtinud. Vene keel on mul viletsamast vilets. Aga selgemast selge on see, et ükskõik kui halb on minu vene keel, see on ikkagi parem kui norralase oma. Ja ma seisin seal paduvihmas, püüdes mammilt uurida, kas hind uksel on käibemaksuga või ilma, milline küttesüsteem hütil on, kas korsten on läbi lae või seina viidud (ma ei oskaks eesti keeleski sel teemal vestelda) ja milliseid transpordivõimalused Lätist Norrasse võiksid olla.