NÄDALA REIS Rattaga sinna, kuhu teised ei kipu (5)

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Mida sügavamale Kane’i oja kanjonisse tungida, seda kõrgemaks tõusevad punased liivakivikaljud. 
Mida sügavamale Kane’i oja kanjonisse tungida, seda kõrgemaks tõusevad punased liivakivikaljud. Foto: Priit Pullerits

Kunagi ei või teada, mis ootab ees ja mis juhtub, kui sisened Metsikus Läänes käänulisse kanjonisse, kus ei kohta ühtki teist hingelist. Aga põnevuse jahil ei tohi minna liiale.

Kõik teatmikud, mida uurisin, hoiatasid, et mõtle, mõtle põhjalikult, enne kui sinna lähed: Kane’i oja kanjon on rattaga läbimiseks kuratlikult liivane, vastikult vesine, varustusele halastamatu ja üleüldse liiga pikk – üks ots ligi 30 kilomeetrit.

Kanjonisse minek tähendab ju, et tuleb sama teed (teed?!) ka tagasi tulla. «Ära üldse arvagi, et võiksid selle ühe päevaga edasi-tagasi läbida,» manitses ühe põueteatmiku psühholoogi haridusega rattaentusiastist autor.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles