VÄRSKE UURING ⟩ Peaaegu kõik inimesed Euroopas hingavad mürgist õhku (7)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/07/15373886t1h2799.jpg)
20. september 2023, 17:39
/nginx/o/2023/09/20/15605082t1h5299.jpg)
Ekspertidega koostöös loodud The Guardiani uuring leiab, et 98 protsenti eurooplastest hingab väga kahjulikku saastunud õhku, mis on seotud 400 000 surmaga aastas.
Euroopa seisab silmitsi tõsise rahvatervise kriisiga, kus peaaegu kõik inimesed elavad ohtliku õhusaastetasemega piirkondades, leiab uuring.
Tipptasemel metoodika abil kogutud andmete analüüs, sealhulgas üksikasjalikud satelliidipildid ja enam kui 1400 maapealse seirejaama mõõtmised näitavad, et 98 protsenti inimestest elab piirkondades, kus on väga kahjulik peente osakeste õhusaaste, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) normi. Peaaegu kaks kolmandikku neist elab piirkondades, kus õhukvaliteet on WHO suunistega võrreldes enam kui kaks korda kõrgem.
Another damning analysis of air quality in Europe showcasing once again that Ireland is experiencing air pollution levels above the WHO's guidelines
— Criodán Ó Murchú (@criodanomurchu) September 20, 2023
It doesn't have to be like this
We don't need to lose 1300+ people a year to air pollution related illnesses
There are solutions⬇️ pic.twitter.com/SeZyUZ5jx8
Euroopas on enim kannatada saanud Põhja-Makedoonia. Peaaegu kaks kolmandikku inimestest üle kogu riigi elab piirkondades, kus PM2,5 osakaal õhus on WHO juhistest üle nelja korra kõrgem, samas kui neljas piirkonnas leiti õhusaaste peaaegu kuus korda kõrgem, sealhulgas pealinnas Skopjes.
Ida-Euroopa olukord on oluliselt halvem kui Lääne-Euroopa, välja arvatud Itaalia, kus enam kui kolmandik Po oru ja riigi põhjaosa ümbritsevate alade elanikest hingab õhku, mis on neli korda suurema saastega kui WHO kõige ohtlikumate õhus lendlevate tahkete osakeste näitaja.
The Guardian koostöös saasteekspertidega koostasid interaktiivse kaardi, mis näitab kontinendi enim kannatada saanud piirkondi. Mõõtmised viitavad PM2,5-le — enamasti fossiilkütuste põletamisel tekkivatele pisikestele õhus leiduvatele osakestele, millest osa võib läbida kopse ja sattuda vereringesse, mõjutades peaaegu kõiki keha organeid.
Kehtivad WHO juhised sätestavad, et PM2,5 aastane keskmine kontsentratsioon ei tohiks ületada 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta (µg/m3). Uue analüüsi järgi elab selle piiri piires vaid 2 protsenti Euroopa elanikkonnast. Eksperdid ütlevad, et PM2.5-reostus põhjustab igal aastal umbes 400 000 surmajuhtumit kogu mandril.
«See on tõsine rahvatervise kriis,» ütles Utrechti ülikooli keskkonnaepidemioloogia professor Roel Vermeulen, kes juhtis andmeid kogunud teadlaste meeskonda üle kontinendi. «Näeme üsna selgelt, et peaaegu kõik Euroopas hingavad ebatervislikku õhku.»
Andmed näitavad ka järgmist:
- Peaaegu kõigil elanikel seitsmes Ida-Euroopa riigis – Serbias, Rumeenias, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Poolas, Slovakkias ja Ungaris – on WHO juhistest kaks korda kõrgemad näidud.
- Üle poole Põhja-Makedoonia ja Serbia elanikkonnast elab neli korda kõrgemate näitajatega kui WHO keskmine.
- Saksamaal elab kolmveerand elanikkonnast rohkem kui kaks korda kõrgemate näitudega. Hispaanias on see näitaja 49 protsenti ja Prantsusmaal 37 protsenti.
- Ligi 30 miljonit eurooplast elab piirkondades, kus PM2,5 osakeste kontsentratsioon on WHO juhistest vähemalt neli korda kõrgem.
- Seevastu Rootsis ei ole ühtegi piirkonda, kus PM2,5 ulatuks üle kahe korra WHO näitajast, ja mõned Põhja-Šotimaa piirkonnad on Euroopas väheste piirkondade seas, mis jäävad sellest allapoole.
Eesti
Eesti PM2,5 õhusaaste indeks näitab, et imepisikeste fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud õhuosakeste arv õhus on natukene üle WHO keskmise. Ehk, kui WHO keskmine on 5, siis Eestis on see näitaja 6–8. Seejuures, Skopjes, Põhja-Makedoonias, mis kannatab Euroopas kõige halvima õhukvaliteedi käes, on see näit kõrgem kui 19. Meie lõunanaabritel lätlastel on näit 10–12. Puhtama õhu hingamiseks tasub eestlastel minna põhjanaabrite poole — Lahtist põhja poole on minimaalne õhusaaste.