NÄDALA REIS ⟩ Veest oled sa võetud…

Legend räägib, et kalurite saare Burano majad värviti nii erksaks ja kirevaks, et tihti udusse uppuval laguunil oleks kalapaatidel lihtsam kodutee kätte leida. Foto: Silvia Pärmann

Kuum suvelõpunädal Veneetsia laguuni kanalite- ja saartesegadikus, mille moodustavad Burano, Mazzorbo ja Torcello, kust linn kunagi alguse sai, kus armunud Hemingway veetis kirjutades ja küttides ühe sügistalve ning kus on ikka veel ruumi mudastele põllulappidele, viinamarjaistandustele ja granaatõunapuudele.

Neist päevadest Buranol jäävad mulle kindlasti meelde varahommikud kanali ääres, kus värvilised majad veepinnalt oma peegelpilte uurivad. Üksik vanamees kõhna puudliga jalutab üle silla, keegi tõmbab käima paadimootori; kohvitassist mu käes tõuseb vaevumärgatavat auru – õhutemperatuur on juba ligi kolmkümmend kraadi, ehkki kell on alles pool seitse hommikul. Siis saabub taas täiuslik vaikus.

Hommikul hotelli ukselävel istudes ja inimtühja Buranot vaadates on keeruline uskuda, et see on üks suurematest saartest Veneetsia laguuni 118 saare seas – selle elanikud suudaks küll napilt täita vaid paar kohvikut San Marco väljakul, kui nad muidugi üldse peaks tahtma midagi nii hullumeelset ette võtta, et minna keset augustikuud Veneetsia südalinna.