Teeme selgeks: kas deebetkaardiga saab hotelli broneerida või autot rentida?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Deebetkaart on üks esimesi asju, mida pärast pangakonto avamist kasutama hakatakse. Kuigi tänapäeval on deebet- ja krediitkaardi funktsionaalsus väga sarnane, on inimestel siiski meeles, et majutust broneerida või autot rentida saab ainult krediitkaardiga. On see endiselt nii?

On teada, et deebet- ja krediitkaardi üks peamisi erinevusi seisneb krediidilimiidis – see on summa, mida saab krediitkaardiga kulutada ilma seda tegelikult omamata. Üldjuhul on pankade väljastatud deebetkaardid krediitkaardi funktsionaalsusega, seega saab sellega maksta samades kohtades, kus krediitkaardigagi. Deebetkaardi puhul kasutad lihtsalt enda vabu vahendeid ja krediitkaardi puhul panga raha – seetõttu kasutatakse krediitkaarti enamasti suuremateks või ootamatuteks ostudeks, mille tagasimaksmisel on vaja paindlikkust.

Erinevused ilmnevad reisides

LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško sõnul pole tänapäeval enam suurt erinevust, kas tasuda internetiostude eest deebet- või krediitkaardiga. «Ainus vahe on krediidilimiit, aga peale selle saab deebetkaardiga üldjuhul teha kõike, mida ka krediitkaardiga. Seega saab seda kasutada näiteks internetis ostlemiseks või hotelli broneerimiseks, auto rentimiseks ning muudeks tegevusteks, mille jaoks oli kunagi kindlasti vaja eraldi krediitkaarti. Nii krediit- kui ka deebetkaardile kohaldub turvaliste internetiostude kaitse ning osa pangakaartidega kaasneb ka ostukindlustus. Seega tasub suuremate ostude tasumisel valida just see kaart, millega tehtavad ostud on kindlustatud,» ütles Goroško.

Küll aga tuleb krediitkaardi erinevus välja reisides, sest välisriikides peavad mõned teenusepakkujad seda deebetkaardist usaldusväärsemaks. «Näiteks Lõuna-Euroopas võib juhtuda, et ilma krediitkaardita autot rentida või majutust broneerida ei õnnestu. Kuigi tänaseks on suuremal osal pankadest deebet- ja krediitkaartide maksefunktsioonid samad, on vanad arusaamad visad muutuma,» sõnas Goroško. Sellegipoolest on olukord oluliselt parem kui näiteks viis aastat tagasi ning püsib lootus, et ühel hetkel saab kõiki broneeringuid mugavalt ka deebetkaardiga teha.

Deebetkaart on levinum

Praegu on LHV eraklientidel aktiivseid deebetkaarte üle 184 000 ning krediitkaarte ligi 17 000. «Deebetkaardid on Eestis väga levinud ja nendega puutuvad kokku väga erinevad kliendid kooli minevatest lastest vanemaealisteni. Krediitkaart annab ostudel ja broneeringutel suuremat paindlikkust, sest kasutatakse panga raha – näiteks autot broneerides soovivad rendifirmad tagatisraha, mis tagastatakse peale rendiauto tagastamist. Sellisel juhul on mugavam kasutada krediitkaarti, mitte reisiks kogutud vahendeid,» märkis Goroško.

«Krediitkaardi puhul tuleb arvestada, et krediidilimiidina kasutatakse panga raha, mis tuleb hiljem tagasi maksta. Kui oled krediitkaardi lepingu sõlminud ja krediitkaardi ära tellinud, ei kohusta see sind krediidilimiiti kasutama – tagasimaksmise kohustus tekib peale krediidilimiidi kasutamist, märkis Goroško.

Samuti oleneb juba kindlast kaardist, kas sellel on ka muud lisavõimalused – näiteks võib osa krediitkaartidega kaasa saada reisikindlustuse või rendiauto kaskokindlustuse. Seda arvesse võttes on inimesel, kes aktiivselt reisib ja ostleb, mõistlikum kasutada krediitkaarti. Muudel juhtudel piisab ka deebetkaardist.