Sloveenia – matkasellide paradiis trühvlite ja purskkaevust joodava allikaveega

Reisisõber Kerli Kirsimaa külastas imelist Sloveeniat, kus on mõnus nii paadunud matkafännidel kui väiksema kogemusepagasiga seiklejatel. Selle Euroopa pärli võiks panna julgelt järgmise puhkusereisi sihtkohaks. 

Rahvusvaheline organisatsioon Green Destinations kuulutas juba 2016. aastal Sloveenia esimeseks roheliseks riigiks maailmas. Samal aastal pälvis rohelise pealinna tiitli ka Sloveenia pealinn Ljubljana. 2022. aastal nimetas mainekas ülemaailmne reisiajakiri Condé Nast Traveler Sloveenia taaskord kümne parima jätkusuutliku sihtkoha hulka.

Miks?

Siinoleku ajal meenub mulle 2021. aasta USA draamafilm «Pig», kus peategelaseks kehastunud Nicolas Cage elas sügavas Oregoni metsas hinnalisi trühvleid jahtides. Ehkki filmis aitas trühvleid leida Nicolase truu kaaslane siga, kasutatakse Sloveenias selleks spetsiaalselt treenitud koeri. Trühvlijaht toimub ka siin – ainuüksi juba lennujaama poelettidel leidub nii mitmeid erinevaid kohalikest trühvlitest valmistatud tooteid – vürtse, õlisid, kastmeid ja koguni trühvlišokolaadi.

Jah, see ongi tõeline muinasjutumaa – siin näeb sarnaseid tihedaid metsi nagu eelpool mainitud filmis, sinna juurde veel imelised mägiteed, barokkstiilis kirikud ning puidust heinaküünid. Olles Eestist kaks korda väiksem riik, katavad metsad Sloveenia territooriumist koguni 58 protsenti. Sloveenia on Euroopa pärl, kus inimene saab puhata linnakärast. Pärast Soomet ja Rootsit, loetakse Sloveeniat Euroopa kolmandaks enim metsastatud riigiks. Nagu Eestiski, hulguvad sealsetes metsades samuti ringi ilvesed, karud ja hundid.

Sloveenias on 27 000 kilomeetrit jõgesid ja kärestikke, umbes 7500 joogiveeallikat ning mitusada esmaklassilist ravitoimega mineraalveeallikat. 39 protsenti looduslikest aladest kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, ulatudes Alpide tippude, iidsete metsade, karstiplatoo, Pannoonia tasandike viinamarjaistanduste ja termaalveeni kuni Horvaatia ja Itaalia vahelise 29-miilise Aadria mere rannikuni. Suurim neist aladest on Triglavi rahvuspark (848 ruutkilomeetrit), Skocjani koopad, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus ja Ramsari rahvusvaheliselt tähtsate märgalade nimekirjas olevad Secovlje soolaväljad.

Jätkusuutlik turism ja selle maksustamine

Kogu selle ilu säilitamiseks on säästev lähenemine sloveenide prioriteet erinevates arenguvaldkondades alates energiast, transpordist ja jäätmetest kuni veeressursside majandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutustega kohanemiseni. Ka turismi arendatakse viisil, mis aitab realiseerida riigi rohelist visiooni, olles eeskujuks teistele sihtkohtadele.

Selleks otstarbeks on turismiamet riiklikul tasandil välja töötanud Sloveenia turismi rohelise kava (inglise keeles Green Scheme of Slovenian Tourism), mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja mitme auhinna pälvinud säästva turismi arendamise tööriist ja sertifitseerimisprogramm. Selle algatusega on liitunud üle 280 kohaliku liikme –jätkusuutlikkusele orienteeritud sihtkohad, majutusteenuse pakkujad, looduspargid, turismibürood ja vaatamisväärsused. SLOVENIA GREEN katusbrändi all on tööriista ülesandeks suunata külastajaid kõige rohelisemate võõrustajate ja telkimiskohtadeni, samal ajal ärgitades teenusepakkujaid suurendama oma jätkusuutlikkuse püüdlusi ja aidates neil turundada roheturismi ühtse kaubamärgi all.

Veel üks vahend, mida Sloveenia turismi arendamiseks rakendab, on maksustamine. Sloveenia on üks neist riikidest, kus külastajal tuleb tasuda turismimaksu. 2019. aasta jaanuaris lisati olemasolevale turismimaksule täiendav niinimetatud turundusmaks, mis moodustab turismimaksust 25 protsenti.

Sloveenia turismimaks on erinev sõltuvalt asukohast ja hotelli reitingust. Suuremates linnades ja kuurortlinnades, sealhulgas Ljubljanas ja Bledis, on see veidi kõrgem – umbes 3 eurot. Maksutulu laekub Sloveenia turismiametile ning seda kasutatakse teabekeskuste, radade, parkide ja spordirajatiste rajamiseks ning kohalikus turundustegevuses. Nii saavad sihtkohad turismist ühist väärtust luua ning ühtlasi seda kohalikele kogukondadele tagasi anda.

Jätkusuutlik transport ja puhas joogivesi

Kaks asja, mis mulle minu 10-päevase reisi jooksul enim meelde jäid, olid jätkusuutlik transport ning kõikjal kättesaadav puhas joogivesi.

Ehkki mitmete sihtkohtade vahel puudub hea ühistranspordiühendus, on Sloveenia siiski riik, kus on võimalik väga palju kas käia jala või sõita jalgrattaga. Ljubljanas on Bicike(lj) platvormi kaudu võimalik nädalaks ajaks jalgratast laenutada vaid ühe euro eest.

Sloveenia ei ole riik, kuhu reisijad peaksid minema rannapuhkusele, see on tõeline matkasellide paradiis. Kõik kohatud turistid jalutasid vastu, olles pealaest jalatallani matkavarustuses ning mitmel pool oli näha ka matkatarbeid pakkuvaid poekette ning jalgrattarentnikke ja rattasportlasi. Eks ole siinsed looduslikud olud ka ju põhjus, miks sloveenide jaoks on sport juba nii-öelda geenidesse kirjutatud ja miks nii väikesest riigist tuleb palju edukaid sportlaseid, nagu seda on Tadej Pogačar, Primož Roglič, Luka Dončić ja paljud teised.

Bledi linnas on võimalik kasutada ka tasuta Bled-bussi, mis sõidutab külastajaid juulis ja augustis kolmel erineval liinil Bledi ja selle ümbruse vaatamisväärsuste vahel. Triglavi rahvuspargi erinevate matkaradadeni jõudmiseks kasutasin seda bussi ka ise, sõites sellega Bledist Rudno Polje peatusesse, kust matkasin Uskovnica ja Zajamniki mägiküladesse.

Sloveeniasse minnes tasub kaasa võtta ka oma joogipudel, sest puhas joogivesi on seal sisuliselt inimõigus. Oma pudelit sain täita allikaveega isegi suvalises kohas keset metsa mäe külge kinnitatud torust. Ühes väikeses külakeses nimega Kanal Ob Soci nägin inimesi joogivett ammutamas koguni küla keskplatsil olevast purskkaevust – ka nii saab.

Sihtkohtade soovitusi

Alustasin ning lõpetasin oma reisi riigi pealinnast Ljubljanast, sealt edasi peatusin Bledis ja Tolminis, millede ümbrusse jäid peamised minu läbitud matkarajad ning reisi lõpetuseks viibisin kaks päeva Aadria mere äärses Pirani linnas veel viimaseid päikesekiiri nautides.

Kaks enim tuntumat järve Sloveenias ongi Bledi järv, mis asub otse pisikese Bledi linna südames (järvele langeb imeline vaade selle kõrval asuvalt Straža nimeliselt nõlvalt) ning teiseks on Bohinj järv, mis asub Bledi linnast ca 20 kilomeetri kaugusel. Peatusin Bledis 4 päeva, jaotades nii erinevad ümberkaudsed matkarajad: Vintgar Gorge (poolepäevane matk); Bohinj järv ning Slap Savica-Viševnik (ühepäevane matk); Uskonvinca ja Zamaniki (ühepäevane matk). Neist kahes viimases eksleksin ilmselt siiamaani ja ehk oleks trühvlijahtki juba käpas, kui minu truuks kaaslaseks ei oleks olnud Maps.me rakendus, mis võimaldab võrguühenduseta jälgida ka kõige tundmatumaid radu keset sügavaid metsi ja seda ka äikesetormi ajal, mille küüsi ma sattusin. Kusjuures siinkohal tasub turistidel siiski valvas olla, sest nägin isegi metsades ja mäenõlvadel hulganisti äikesega mahakukkunud puid ning minu kohalik sloveenist sõbranna teadis rääkida, et alati ikka leidub neid hulljulgeid turiste, kes oma võimeid üle hindavad ja asuvad Triglavi mäetippu sandaalides vallutama, kuid neile tuleb lõpuks helikopteriga päästekomando järele kutsuda.

Teiseks peatuspaigaks oli imearmas Tolmini linnake, mis asub Soca jõe orus ning kust matkasin Tolminska Koritani ja sealt edasi kuulsa Javorca kirikuni, aeg-ajalt end jääkülmas Soca jões turgutades.

Vesi selles jões on tõesti nii külm, et jõge on isegi kutsutud maailma kõige külmemaks jõeks. Selle suvine veetemperatuur on 9–11 kraadi.

Kui ma lõpuks tagasi tsivilisatsiooni ehk Pirani linna jõudsin, mis on küll äärmiselt muljet avaldava vanalinnaga ning Horvaatiat meenutav armas linnake, tundsin siiski juba puudust Sloveenia kütkestavast loodusest.

Reisisellid, kel on plaan Sloveeniat avastada, saavad väga kompaktset ning kasulikku infot leida SIIT.