Nädala reis ⟩ Põhja-Atlandi kargelt lummavad saared

Vaated Fääride arhipelaagi põhjapoolseimas, Viðoy külas. Foto: Aimar Altosaar

Fääri saared on jalgsimatkajate paradiis, kus eri raskusega matkarajad kulgevad mägedel risti-rästi ja üles-alla, neid on igale võimele. Kõigile radadele ühiselt omane on puudest puutumatu vaade nii kaugele, kui ulatub ookeanil silmapiir, või teisele mäele selsamal või naabersaarel.

Juhul muidugi, kui mägede ja saarte vahel ei sõua parajasti udulaamad või madalad pilved. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas.

Fääri saarestiku pindala on 1399 ruutkilomeetrit ja alalisi elanikke 53 000. Eesti mastaapi pannes: saarte pindala on kokku natuke enam kui pool meie Saaremaad, elanike arv aga võrreldav Lääne-Virumaaga. 18 suuremast saarest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Fääri keele hääldusreeglid on võõramaalase jaoks segased, mistõttu pole midagi imelikku, et oma pealinna nime hääldavad nad umbes nii: Toršen. Fääri saared on asustatud alates 7. sajandist, mil sinna jõudsid iiri mungad ning paarsada aastat hiljem Norra kuninga Harald Kaunisjuukse eest pagenud norralased. Saarestiku nimi võiks gaeli ja vananorra keelte põhjal eesti keeles olla Saaremaa või Lammaste saared.

Teatavasti on Eesti jalgpallurid olnud kimpus Fääride meeskondadega. Viimati kukutas Paide linnameeskonna, kes meile Kopenhaageni lennujaamas vastu tuli, eurosarjast välja Tórshavni meeskond B36. Ka Rootsi meister pole fäärlastest jagu saanud. Sellise eduloo üks võti on jalgpalliväljakud, mida on rajatud igale vähegi tasasemale maalapile ning kus on vähemalt külajagu jalgpallimängijaid.