Saudi Araabia kodaniku kohutav puhkusereis Eestisse: «Nad panevad mu vangi!»

Tallinna Lennujaam. Foto: Konstantin Sednev

Sõbra jaanipäevale ja kooli lõpetamisele kutsunud eestlanna ütleb, et riiki mittelubamist selgitati külastuse vajalikkuse ebapiisava põhjendatusega. Naine heidab PPAle ette ka lihtsalt ebaviisakat käitumist.

16. juunil ootas Carolin Klausner endale külla oma sõpra Yazeedi, Saudi Araabia kodanikku, kellele see oleks olnud esimene külaskäik Eestimaale. «Olen elanud pikalt välismaal, alguses aastaid Hispaanias ning seejärel viis elu ja karjäärivalik Lähis-Idasse, läbi sai käidud Kuveit, Saudi Araabia ning kanda kinnitasin Bahrainis,» räägib aastaid Lähis-Idas veetnud Klausner, kes hiljuti haridustee värskendamiseks Eestisse siiski tagasi tuli. Üheks tutvuseks, mis siiski püsima jäi, oli sõprus Saudi Araabia päritolu noormees Yazeediga. «Yazeed oli õppinud Ameerika Ühendriikides ja töötab oma kodumaal juhtival kohal insenerina. Yazeedi jaoks oli tore leida uusi lääne tuttavaid, kellega elust Ameerikas rääkida ning tutvustada oma kodumaad ning näidata seda heast küljest,» kõneleb Klausner, kes soovis külalislahkusele külalislahkusega vastata ja oma sõbrale ka Eestit tutvustada.

Mõte ei tulnud üleöö. «Polnud üldse kindel, kas noormees töölt vabakski saab, talle pakuti just ametikõrgendust ning käsil suured tehingud, millel vaja silma peal hoida. Yazeed nägi suurt vaeva, et oma puhkus läbi suruda ja seda just minu lõpetamiseks ehk 19. juuniks, sättida,» ütleb Klausner.

Klausner oli Yazeedile rääkinud pikalt ka Eesti jaanipäevakultuurist ja pidanud plaane, mis on kõige enam tutvustamist vajavad kohad üle riigi. Kavas oli minna külastama ka Klausneri Hispaania sõpru, nende juures peatuda ning siis Hollandisse minna. 7. juulil pidi Yazeed kindlasti tööl tagasi olema ning selleks oli ära ostetud ka tagasilennupilet.

Kuid reis Eestisse sai läbi enne, kui alatagi oli jõudnud.

Halb eelaimdus

Klausner meenutab, et Yazeed pelgas Eestisse tulla. «Ma usun, et nad hakkavad mind piiril küsitlema, kuna olen Saudi-Araabiast, ma tean, kuidas see meie passiga reisides on,» muretses Yazeed Klausneri sõnul reisi eel. 

Eestlanna lohutas sõpra, et kõik on hästi, dokumendid on korras, olemas on viisa, elamiskohad ning tagasilennupilet. «Kuna puhkus pidi olema 3 nädalat, jätsime lahtiseks, millal minna Hispaaniasse, kuna ei olnud kindel, kui kaua soovime Eestis ringi vaadata.»

Tallinna lennujaamas Türgi kaudu saabuma pidanud Yazeedi oodates piiksatas Klausneri telefoni ootamatu SMS: Yazeed teatas, et ta võeti kontrollis kõrvale, et pikemalt küsitleda. Küsitlus venis. «Vahepeal helistati ka mulle, küsiti erinevaid küsimusi. Helistaja oli pigem üleoleva suhtumisega ning meelde jäid küsimused, kas olen oma sõbraga reaalselt üldse kohtunud ja kas tõesti viimasel ajal ainult netis rääkinud,» meenutab Klausner.

«Samuti segas küsitleja vahele mu vastustele, mul mitte lõpuni vastata lastes. Aimasin, et midagi on korrast ära. Jah, meil polnud Hispaania pileteid, aga selgitasin küsitlejale Piirivalvest, et kuna Yazeed pidi kohe saabuma, otsustasin, et koos valida ja arutleda on kergem.»

Klausner ütles, et on lennujaamas ja valmis tegema igakülgeset koostööd, kuid piirivalveametnik temaga rohkem suhelda ei soovinud.

Hetkel hiljem sai Klausner Yazeedilt šokeeriva sõnumi «Nad saadavad mu vangi».

«Yazeed ei saanud aru, mis toimub ja kuhu teda viiakse. Alguses ütles ta, et ta viiakse vangi. Seejärel, et kuhugi keskusesse,» räägib Klausner. «Ilmselgelt ei selgitatud inimesele täpselt, mis temaga tehakse ja mille pärast.Yazeed ei saanud aru, mis on valesti.»

Klausner rõhutab, et Yazeedil oli olemas kehtiv viisa, kontaktid, aadressid, tagasilennupilet. «Mina olin terve aja valmis minema, kuhu vaja ka vastama kõigile küsimustele. Püüdsin helistada uuesti numbrile Piirivalvest, kes minuga varasemalt ühendust võttis. Minuga räägiti väga üleolevalt ja öeldi, et nemad ei pea minule mingeid vastuseid andma ja küsigu ma oma sõbralt ja ju siis ikka pole nii hea sõber, kui ta vastuseid ei taha anda. Samuti küsis meesterahvas teisel pool üleolevalt, kes ma üldse olen, selle reisija mingi naine või. Ja ütles, et kui pole tema naine, ei pea mulle midagi selgitama. Ütlesin, et mina olen ta Eestisse kutsuja ja tunnen lihtsalt mure inimese käekäigu üle. Minuga suheldi ilma igasuguse põhjuseta väga ebaviisakalt ja üleolevalt.»

Pärastlõunal oli Klausneril Yazeediga viimane kõnelus ning pärast seda telefon enam levis ei olnud. «Mu pere on sama shokis, kui mina, mu ema oli samuti valmis kasvõi taksoga töölt kohale sõitma, et tõestada: jah, me vastutame inimese eest täielikult, tegemist ei ole võõra inimesega,» räägib Klausner, kelle sõnul öeldi Yazeedile vaid, et tema riiki mittelaskmise aluseks on külastamise vajalikkuse ebapiisav põhjendus.

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva lausus Postimehe reisiveebile, et piirivalvurid kontrollivad kolmandatest riikidest tulijate riiki sisenemise aluseid tulenevalt riigipiiri seadusest ja Schengeni piirieeskirjadest. «Riiki sisenemise aluse hindamiseks kontrollitakse reisidokumente, vesteldakse reisijaga, hinnatakse tema reisi eesmärki, samuti seda, kas tal on piisavalt rahalisi vahendeid riigis viibimiseks. Samuti vaadatakse, kas riiki sisenejal on olemas majutuskoht, turistil tagasilennupilet jne. Vajadusel helistavad piiripunkti töötajad inimesele, kelle juurde ta läheb. Samuti tehakse inimesele taustakontroll ehk hinnatakse, kas ta võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja kontrollitakse ega talle pole mõne teise riigi poolt kehtestatud sissesõidukeeldu. Piiripunktis töötav ametnik hindab kõiki neid asjaolusid ja kui puuduvad asjakohased dokumendid ja/või inimese riiki sisenemise eesmärk on ebaselge, siis teeb piirivalvur otsuse inimest mitte riiki lubada.»

Järva sõnul peab lennuettevõte riiki mittelubatud inimese esimesel võimalusel tagasi viima samasse riiki, kust ta meile saabus. Vahepealsel ajal, mil inimene ootab tagasiminekut, tuleb tal olla kinnipidamiskeskuses. «Kinnipidamiskeskusesesse viiakse inimene sellepärast, et seal on talle tagatud toitlustus, pesemisvõimalus ja vajadusel meditsiiniline abi,» kirjeldas Järva.

Saudi Araabia kodanikku ei lubatud PPA hinnagul riiki seetõttu, et ta olevat esitanud viisa taotlemisel ühed andmed, kuid riiki sisenemisel teised andmed. «Seega ei läinud tema viisataotluses märgitud reisi eesmärk kokku selle info ja dokumentidega, mida ta esitas piiril. Ta viidi tagasilennu ootamise ajaks kinnipidamiskeskusesse ja praeguseks on ta juba tagasi riigis, kust ta Eestisse saabus.»

Türgis elav araabimaade asjatundja Hille Hanso on sotsiaalmeedias jaganud oma šokeeritust: «Panna jumala lugupeetud inimene selle eest kinnipidamisasutusse, et ta tahab Eestisse tulla, kui tal on enda toetamiseks kõik vahendid olemas, ja vastuvõtja olemas, on lihtsalt ebainimlik. Nähvata küllakutsujale, kui too aru pärib, et kui too pole abikaasa või lähisugulane, nad tema külalise saatuse kohta infot andma ei pea, ei ole ka normaalne. Visata toru hargile, kui küllakutsuja mitmendat korda helistab, selleks, et aru saada, mis valesti on ja mida ta teha saaks, EI OLE NORMAALNE. Kutsuja on valmis esitama igasugu lisapabereid ja garantiisid, et nii nagu sõber külla tuli, nii ta ka läheb koju tagasi.»

Hiljuti leevendas pikalt turismile suletud Saudi Araabia riiki sisenemise reegleid mitmete lääneriikide, sealhulgas Eesti kodanikele.