Mida teha Tartumaal?

Foto: Shutterstock

Lennundusmuuseum on lennundushuviliste meelispaik

Lennundusmuuseumis on huvitav kõigil, aga eeskätt noortel.

Ennekõike on Tartus asuva Lennundusmuuseumi tegevus suunatud noortele – kooliõpilastele, üliõpilastele, kaitseväelastele ja noortele peredele. Innovaatilise tehnikavaldkonna huvikeskusena propageerib Eesti Lennundusmuuseum inseneriharidust.

Muuseumi väljapanekud annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas. Siia tasub uudistama tulla nii suurel kui ka väikesel, sest ekspositsioonis on Euroopa ja USA lennutehnikat esindamas 32 lennukit ja plaanerit. Näha saab ka õhutõrjerelvi–õhutõrjekahureid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajaid. Mudelikogus on üle 500 lennuki, kopteri ja raketi maketi.

Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni Eestis ehitatud ja Eesti territooriumil kasutatud tsiviil- ja Eestis baseerunud militaarotstrabeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma tähelepanuväärivamate väikelennukite, hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.

Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ekspositsiooni täiendamisel kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetusi.

Lennundusmuuseumi eestvõttel korraldatakse iga aastaseid traditsioonilisi Eesti Lennupäevi. Lennundusmuuseumi lennuraja pikendamisega luuakse maandumisvõimalus ka väikelennukitele.

Muuseumis on võimalik korraldada loenguid, firma- ja pereüritusi. Rohkem infot lennundusmuuseumi kohta leiad SIIT.

Ööbimine puitposti otsas või juustumajas

Ka kõige kangema vudilase jõud ühel hetkel raugeb ja ta vajab puhkust. Oled väiksema seltskonnaga või suurema perega, Vudila puhkekeskuses leiavad öömaja kõik.

Väga omapärase kogemuse saad, kui ööbid ühel jalal seisvas muinasjutulises Vuta pesas, mis meenutab tänu oma vahvatele kolmnurksetele akendele ning laastudest välisfassaadile linnupesa. Et maja on kahe meetri kõrgusel puitposti otsas, võid tuulise ilmaga tunda tasast kõikumist. Vuta pesa sobib kuni neljale inimesele, ööbijatele mõeldud WC, dušš ja kööginurk asuvad pesamaja vahetus läheduses.

Väga põneva, lausa UFOt meenutava väljanägemisega viies peremajas on olemas kõik mugavused, et seal veeta üks värskendav öö. Siin on lahtikäiv kaheinimese diivanvoodi ning mugav 140 cm laiune voodi. Mõistagi on siin ka dušš, WC ning kööginurk.

Kaiavere järve vahetus läheduses asuvad Vudila laagrimajad on varustatud kõige ööbimiseks vajalikuga ja mahutavad kuni 32 inimest. Olmeruumid asuvad majade vahetus läheduses.

Kolme magamistoaga ja kaheksa inimest mahutav saunamajas on lausa kaks sauna – siseruumides Soome saun ning õues kümblustünn. Majas on olemas oma köök ja terrass koos varjualuse ja grilliga.

Kõikides majades on ka konditsioneerid.

Hinna sees olevat hommikusööki saad nautida Vudila bistroos ja õhtusööki grillmajas. Kui sa aga nii soovid, võid õhtusöögi ise kinni püüda. Nimelt saad sa uue välialaga grillmaja ja forellipüüki külastada ka peale mängumaa sulgemist, see on kuni kella 22ni. Sinu püütud kalast valmistavad kokad imemaitsva õhtusöögi.

Tule vaata, mida teevad metsloomad siis, kui päike loojunud

Kuidas käituvad ja mida teevad metsloomad öösel? Kui sulle see huvitav tundub ja loomadest enamat teada soovid, sea 1.–5. juulini sammud Elistvere loomaparki, mil see põnev koht on avatud kuni südaööni. Nii mõnigi loom käitub hämaral ajal teisiti kui päevavalgel.

RMK Elistvere loomapargis näeb peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Tule vaata, mida teeb hunt, euroopa piison, põder, põhjapõder, metskits, kabehirv, pruunkaru, ilves, rebane, kährikkoer, harilik orav, metsnugis, tuhkur, kivinugis ja ameerika naarits e. mink siis kui päike on loojunud.

Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, tšintšiljade, kuldhamstri, ja kääbus- ehk jaapani tantsuhiirega. Koduloomadest pakuvad lastele suuremat huvi küülikud.

Loomapargis saab vaadata ka landart´i ehk 1960. aastate lõpus tekkinud maakunsti. See on kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Saab näha erinevast materjalist, nagu oksad ja kännud jms, meisterdatud kujusid ja kompositsioone.

Lastekaitsepäevast, 1. juunist, on park avatud õhtul kaheksani. Külastuskeskuses ja loomapargis on erinevat nuputamist, kohal on ka näomaalija.

Loomapargi töötajatel on sulle, hea külastaja, ka üks palve. Las lilled, mis pargis kasvavad, sinna ka jäävad. Nii nagu pargis ikka. Ära palun neid nopi ja ära luba seda teha ka lastel.

Sibulatee võrgutab hoolega

Sibulatee – see on üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri. Piirkond Kesk-Peipsimaal, kus elavad kõrvuti nii eestlased kui venelased ning kus külastajana saad tutvuda nii Kodavere, vene vanausuliste kui baltisaksa mõisakultuuriga. Ja muidugi Sibulatee võrgutab hoolega: piirkonna ettevõtjate võrgustikku on võrgutanud üle 35 tegija, kes külastajatele head ja paremat pakuvad.

Mida uut sel suvel?

Igal kevadel hakatakse ootama teateid Voronja galeriilt. Ikka, et kes on selle aasta näituse kuraator ja mis teemal suvenäitus avatakse. Sel aastal on galerist Stina Leek, kes toob näituse «Ajuokse (tagurpidu) suvetuur» . Voronja galerii on sel suvel avatud reedest pühapäevani.

Peipsimaa külastuskeskus muutis enda nime ja nüüd ootab teid Kolkja külas Peipsimaa pärimuskeskus. Suur õu koos lastele mõeldud Rääbu-maailmaga, vägev maja ja majas muide ka uus näitus vahaküünalde tegemisest. Ja muidugi käsitöö õpitoad, millest osa võtta!

Lastega peresid ootab kaks loomatalu, mis nii eriilmelised: Nugise hobitalus ootavad imetlemist pigem eksootilisemad loomad ja unikaalsemad linnud, Kruusa talus aga ootavad paisid päästetud loomad.

Alatskivi lossi kõrval on renoveeritud sõiduhobuste tall, mis annab hea pildi sellest, kuidas mõisa majandamisega tegeleti. Ja lastele on äge lossi nukumaja, kus mõisaelu mängida. Lossi kõrval asuvas suures pargis saab golfikettaid lennutada ning 4,5-kilomeetrine matkarada ümber järve on väärt ettevõtmist.

Suus sulav toit

Sibulatee pole ainult sibulapirukad ja sibulamoosid, kuigi neid saab päris mitmetes erinevates vormides. Mida meie soovitame proovida: sibulapirukad ja samovaritee Samovarimajas, sigurikook ja ˗kohv Peipsimaa pärimuskeskuses, imelised kalatoidud nii Kivi kõrtsis, Lendavas Laevas kui Alatskivi mõisa tallis, kohalik suitsukala Kallastel Peipsi Kalapunktis, väga heal tasemel restroanitoit Alatskivi mõisa restoranis, toredad kodused küpsetised Vigurite pagaritöökojas. Selgi suvel plaanib Turgi käsitöötalu oma rehe all jätkata suviste gurmeeõhtutega. Muidugi ei saa unustada Alatskivi Mõisamaitseid, mis kohalikust toorainest suurepäraseid veine ja limonaade valmistab.

Väärt sündmused

Juulis toimuv Alatskivi vanavaralaat toob kohale vanavara ja antiigi huvilised üle Eestimaa. Sel suvel esmakordselt veidi teises paigas, aga ikkagi Alatskivil. Juulikuus etendatakse Alatskivi lossis suveteatrit «Baldahhiinvoodi», kus laval on Ülle Lichtfeldt ja Eduard Salmistu.

Kodavere keelt ja pärimust kannavad edasi Kodavere pärimuskeskuse ettevõtmised: keelelaagrid ja keeleõppetunnid. Pärimuskeskus korraldab suvel ka murdemuusika kontserte.

Augustikuu juhatab sisse Alatskivi lossipäev, mis tavaliselt lossi roosiaia õitesolekuga ühte langeb. Liivi muuseum valib, nagu ikka, oma kirjandusfestivalil aasta kirjanikku. Augusti viimasel nädalavahetusel kutsub kuulus Kallaste sibula- ja kalalaat ning suured muutused ette võtnud Ranna puhkebaasis toimub suveöö kontsert koos Orelipoisiga.

Sibulatee ürituste suvehooag lõppeb 9. septembril Sibulatee puhvetite päevaga.

Saunata, ööbi ja naudi

Sibulateel on valikus erinevaid majutusasutusi paadimajadest kuni lossisviitideni. Mitmetes kohtades on ka saunad suitsusaunadest vene saunadeni. Ehk päevastest elamustest pungil pea ja keha leiavad nii lõõgastust kui koha puhkamiseks.

Sibulatee on paras piirkond ka jalgrattaga sõitmiseks. Võta kaasa oma kaherattaline või rendi Nina Kordonist. Sibulatee on kokku pannud ka soovituslikud jalgrattamarsruudid ja lisanud, mida tee peal kõik näha saab. Kes aga soovib piirkonda hoopis Peipsi pealt ehk paadiga avastada, võtab ühendust Mesi tare pererahvaga.

Peipsi järve ujumiskohad asuvad Sibulateel nii Varnjas, Kasepääl, Kolkjas ja Ninal, aga kõige suurema liivarannaga ujumiskoha leiad Kallastelt – väikesest linnakesest, mille tänavad ja arhitektuur on väärt lähemalt uurimist.

Kogu vajaliku lisainfo Sibulateel kulgemiseks leiad www.sibulatee.ee

Oleme võrgutatud!

See suvi tuleb koos Eesti Rahva Muuseumiga väga põnev! 

Tartus Raadil asuv Eesti Rahva Muuseum (ERM) on kaugelt enamat kui lihtsalt muuseum. Siin leiab tegevust, vaatamist ja nautimist nii suur kui ka väike külaline, kellele pakutakse mitmekülgset suveveetmist erakordsetel näitustel, laagrimelus ja linnarahvale mõeldud tasuta jaanipeol.

Püsinäitusel „Uurali kaja” saab vastused põnevatele küsimustele soome-ugri rahvaste kultuuriliste ja mõtteilma seoste, keelte ning geenide kohta. Teine väljapanek „Kohtumised” jututab aga lugusid tavalistest Eesti inimestest, kes on läbi aegade meie maal elanud. Lisaks on avatud hoidlas näitus „Praktiline ilu”, mis esitleb ligi 1500 ajaloolist aksessuaari alates raha- ja käekottidest kuni uuritaskute ja vatsakottideni. Väljapanek näitab meie esivanemate rikkalikku ilumeelt ning on suurepäraseks inspiratsiooniks kõigile rahvakultuuri ja disainihuvilistele.

Tekstiilikunstniku, kirjaniku ja rahvakunstipärandi hoidja Anu Raua 80. juubelisaasta puhul on avatud kolm omanäolist näitust. Anu Raua kunstikogus on 200 teost, neist 50 on jõudnud näitusele ERMi. Heimtali muuseumis saab heita pilgu Raua elule ja elufilosoofiale ning Heimtali mõisa ringtallis on avatud vaibanäitus.

ERMis avatud suveniirrätikute näitus esitleb laulupidude, olümpiamängude, festivalide jm sündmuste, linnade ja asutuste suveniirrätikuid, mis olid 20. sajandil hinnatud aksessuaarid. Näitus „Õige keha, vale keha?“ heidab aga valgust keha kultuurilistele tähendustele Eestis: milline keha on ilus, milline sünnis? Mis toidud on kehale head ja mis mitte? Milliste kehaliste omadustega kodanikke vajab riik?

Ja see pole veel kaugeltki kõik! Eesti talutoolide rikkalikku ja mitmekülgset maailma tutvustab rohkem kui 100 unikaalse tooliga talutoolide näitus, mis jutustab toolide valmistamisest ning väärtustest, mida selle valmistaja oluliseks pidas. Vanimad eksponeeritud toolid pärinevad 18. sajandi teisest poolest. Osalussaali näitus näitab seekord aga nöörikunsti imelist maailma läbi Eesti kunstnike teoste.

Toredat vaatamist ja vahvaid sündmusi leiab ka muuseumiõuel

ERMi ümbruses on samuti suvel tore: Raadi mõisapargis eksponeeritakse 16 skulptuuri, millest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutaja, pikaaegne õppejõud ja direktor Anton Starkopf. Väljas on ka tema tehtud portree Eesti kunstiajaloo kuulsaimast maalikunstnikust Konrad Mäest. Pargis asub ka 19. sajandust pärit veetorn, kus tutvustatakse Tartu linna ja valla piiril asuvat Raadi ala.

Külastusmäng Unustatud Mõisad tuleb Raadi mõisaparki juulis ja augustis ning huvilised saavad osaleda nii ekskursioonidel kui ka orienteerumismängus. Lastele korraldab ERM suve jooksul kolm „Suure suveseikluse” laagrit, kus kolme päeva jooksul uuritakse loodust ning looduslikke materjale, seigeldakse õues ja toas, tehakse sporti, meisterdatakse ning valmistatakse koos süüa.

Üks võimsamaid sündmusi sellel suvel on Tartu linna jaanituli Raadi mõisapargis 23. juunil kell 17–01. Peol saab nautida jaanituld ja vaadet järvele, mängida, tantsida ning nautida ansambleid Legend, Svjata Vatra ja Nedsaja Küla. Üritus on tasuta!

ERMis on avatud restoran Pööripäev ning muuseumipood pakub nii eesti käsitööd ja disaini, suveniire ja trükiseid. ERM on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18.

Kui sa Tartusse ERMi külla ei jõua, otsi Eesti Rahva Muuseum üles Tallinnast, kus ERM on väljas noorte laulu- ja tantsupeol.

www.erm.ee